RAUL EAMETS ⟩ Ukrainlaste arv Eestis tõenäoliselt ei vähene (5)

Raul Eamets
, Bigbanki peaökonomist
Copy
Keskmine ukraina põgenik Eestis on suurest linnast pärit haritud naine. Pildil Ukraina põgenikud Poola piiril maikuus 2022.
Keskmine ukraina põgenik Eestis on suurest linnast pärit haritud naine. Pildil Ukraina põgenikud Poola piiril maikuus 2022. Foto: Darek Delmanowicz/PAP/EPA/Scanpix

Sisseränne on teema, mis ilmselt puudutab suuremat osa Eesti inimesi. Sõltuvalt maailmavaatest on sageli tegemist mustvalgete arvamustega. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets jätab maailmavaatelised argumendid kõrvale ja keskendub rände seostele majandusega.

Eesti muutus sisserände riigiks 2015. aastal, kui taasiseseisvunud Eestis ületas sisseränne esimest korda väljarännet. Loomulik iive on negatiivne ja rändesaldo on positiivne, mistõttu rahvaarv tervikuna on kasvanud. Sisserände suurus on aastate lõikes varieerunud, kõik rekordid lõi muidugi 2022. aasta, kui meile saabus palju Ukraina sõja põgenikke. Rändesaldo oli siis pluss 39 757 inimest. 2023. aasta oli rände vaates juba «tavaline» aasta, kui riiki tuli 5718 inimest rohkem kui lahkus.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles