HOLLANDI UURING ⟩ Vananevat ühiskonda sisserännuga turgutada pole võimalik (17)

Martin Ehala
, Fookuse toimetaja
Copy
Meeleavaldus mullu detsembris Amsterdamis Geert Wildersi range immigratsioonipoliitika vastu.Tekst plakatil: «Maailm kuulub kõigile!».
Meeleavaldus mullu detsembris Amsterdamis Geert Wildersi range immigratsioonipoliitika vastu.Tekst plakatil: «Maailm kuulub kõigile!». Foto: Arnaud Andrieu/SIPA/Scanpix

Euroopa ühiskonnad vananevad ja rahvastik kahaneb. See pidurdab majanduse arengut ja seab pensionisüsteemi üha kasvava pinge alla. Lahendusena nähakse sisserännet. Amsterdami ülikoolis läbi viidud uuring analüüsis selle oodatavat majanduslikku tasuvust.

Hollandis elas 2019. aasta seisuga 17 miljonit inimest, kellest 13 protsenti on sisserännanud ja 11 protsenti nende lapsed (teise põlve sisserännanud). Hollandi rahvastik kasvab sisserännu mõjul, praeguseks on rahvaarv tõusnud 18 miljonini. Analüüs näitas, et sisserände netokulu riigieelarvele on märkimisväärne: aastatel 1995–2019 riiki saabunud immigrantide netokulu riigieelarvele on olnud 400 miljardit eurot. Võrdluseks – Hollandi 2023. aasta riigieelarve kogutulud olid 386,5 miljardit.

Autorid hindavad praegust immigratsioonikulu keskmiselt 3,8 protsendile SKTst, mis on enam kui kaks korda suurem kui ühiskonna vananemise põhjustatud kulu. Kui sisseränne jätkuks samas tempos kuni aastani 2040, siis oleks selle kogukulu riigieelarvele 600 miljardit eurot. Autorid ennustavad, et sellist kulu riik kanda ei suuda. Loobuda tuleb kas heaoluühiskonna mudelist või peatada sisseränne.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles