/nginx/o/2022/01/06/14295667t1hf511.jpg)
/nginx/o/2024/02/06/15870499t1h641f.jpg)
- Rahandusminister Mart Võrklaev tegi ministrite usaldusküsitlustes antirekordi.
- Kliimaministeeriumil tuleb tänavu hakkama saada mitme aasta jao tegemata tööga.
- Riigieelarve strateegia protsess on nüüdseks lagunenud, see tuleb uuesti kokku kleepida.
Kui viimastel aastatel on sõjast tulenevalt keskvalitsuse tähelepanu olnud jõuministeeriumide arendamisel, siis tänavu määravad Eesti elu kliimaministeerium ja rahandusministeerium. Nende kahe ametkonna hingeelust annab ülevaate toimetaja Meelis Oidsalu, keda nõustas Eesti keskvalitsuse tegemisega hästi kursis olev ekspertide žürii.
Oleme minister Kristen Michaliga pikalt tööl ja päeva lõpuks kipub õhk otsa saama, tunnistas kliimaministeeriumi värske kantsler Keit Kasemets mullu septembris Postimehele.
Superministeeriumi hoone sõna otseses mõttes halvast sisekliimast on hoone valmimisest saati juttu olnud. Eesti keskvalitsuse elu hästi tundvate ekspertide sõnul on Michali-Kasemetsa tandem hapnikuvaesest töökeskkonnast hoolimata hetkel üks paremini toimivaid lahingupaare, mis näib praeguses koosseisus ministeeriumide võrdluses olevat kõige rohkem tasakaalus. «Minister on määranud poliitilised valikud ning kantsler tagab rakendamise,» räägib üks asjatundja.
Kasemetsa kohta öeldakse, et ta pole tuim rakendaja, vaid paistab silma ka reformierakondlasest ministri sisulise nõuandjana poliitiliste valikute langetamisel. «Kliimaministeeriumi kantsler soovib pildis olla, mõne nõrgema ministri puhul võiks see probleemi tekitada,» arvab teine arvaja.
Seda, et ministeeriumi kantsler varju hoiab, on seni Eesti avalikus teenistuses pigem normiks peetud. Kasemets on seda kaanonit uljalt vaidlustanud, ilma et tal ministriga ebatervet konkurentsi tekkinud oleks. Talle meeldib olla ise aktiivselt inforuumi kujundavas rollis. Modereeris läinud suvel Paides arvamusfestivalil rohepöörde-arutelu, on ühismeedias aktiivne.
Arvestades, kui kiireid ja ulatuslikke muutusi ning megaprojekte (rohepööre, Rail Baltic, metsanduse kontrolli alla saamine) kliimaministeerium lähiaastal juhtima peab, pole selle kantsleril ilmselt muud valikut kui ministriga võidu otsuseid ja valikukohti avalikkuses selgitada.
Seda ootamatum oli, et avaliku teabe seadusesse tegi just kliimaministeerium mullu kõige suuremat tähelepanu pälvinud salastamisettepanekud, mille Kasemets hiljem tagasi võttis. Hea, et võttis. Mõni teine oleks vigade tunnistamise hirmust jäänud juba tehtud otsuse juurde.
Kes ikkagi leiutas kliimaministeeriumi?
Kellel üldse tuli mõte kliimaministeerium moodustada, seda ei tea kantsler Kasemets tänaseni, Michal see tema kinnitusel polnud.
Väike lisauurimine viib peaminister Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopini. Viimane hoidis riigikantseleist alguse saanud keskvalitsuse reformiplaanidest ka teised kantslerid teadmatuses.
/nginx/o/2024/02/05/15870383t1hd374.jpg)
Võib-olla oligi nii kõigile lihtsam, et nad asjast ajalehest lugesid. Nii ei pidanud nad omakorda sadadele ametnikele selgitama, miks kõik juhtub nii ettevalmistamatult ja kähku, miks ei toimu ametnike kaasamist ning mida muudatustega taotletakse, muidugi peale kliimateema sümboolse tähtsustamise.
Kantslerid said keskenduda äkkreformi elluviimisele selle õigustamise asemel. Äkkreformidega kaasnevad riskid, peamine neist on see, et riskid ise selguvad alles reformi elluviimise käigus.
Kliimaministeeriumi puhul on selgunud tippjuhtkonna ülekoormatuse risk. Valitsuse tegevusprogrammis on just neil kõige rohkem hilinenud ülesandeid.
Kliimaministeeriumi puhul on selgunud tippjuhtkonna ülekoormatuse risk. Valitsuse tegevusprogrammis on just neil kõige rohkem hilinenud ülesandeid.
Lennufirma Nordica erikontrolli tulemuste avaldamist on mitu korda edasi lükatud. Mõne olulise teema puhul on näha arengut, nagu näiteks selgemad sõnumid metsanduse või energeetika valdkonnas. Ka keskkonnateemadel on kliimaministeerium olnud nähtavam eelkäijast keskkonnaministeeriumist. Metsandus- ja keskkonnaandmete korrastamise algatus aitab muuta poliitikaotsused usaldusväärsemaks.
Valdkondi on juhitud seni suuresti eri huvi- ja lobigruppide narratiivide põhiselt. Andmepõhine juhtimine paistabki olevat Kasemetsa teema.
Ajafaktor pressib kogu aeg peale
Andmeid on võimalik juurde tekitada, aega aga mitte. Michali-Kasemetsa tandemil tuleb järgnevatel aastatel ellu viia ulatuslikke reforme ja megaprojekte (Rail Baltic, taastuvenergeetika), ning seda haiglase ajasurve all.
Kui keskvalitsuse ülekoormatusega kaasnevad ulmelised tähtajad – kliimaseadus soovitakse vastu võtta juba aasta lõpuks –, siis kannatajaks kipub jääma demokraatia. Huvigrupid on juba märku andnud murest kliimaseaduse väljatöötamisse kaasamise pärast. Suure avaliku kaasumishuvi ja ajasurve koosmõjul võib skeptikute kinnitusel kliimaseadusest sündida liiga üldine ja deklaratiivne dokument.
Üks keskvalitsuse ametnik osutab Kasemetsa võimalikust ülekoormusest rääkides tema töövõimele, mis väljendus mulluse äkkriigireformi rakendamise tempos erinevates valitsemisalades.
Kantar Emori viimastel aastatel tehtud uuringute järgi ei leidugi nii nõrga usaldusega poliitikut kui Mart Võrklaev. Enne seda on poliitikute «põhjaks» siiski olnud kahekohaline arv.
Kliimaministeeriumi puhul olid olulisemad ettevalmistustööd enne suvepuhkusi tehtud. Samal ajal oli moodustamisel regionaal- ja põllumajandusministeerium, mille kantsler Marko Gorban jättis ümberkorraldustööd rahulikult puhkustejärgsele ajale.
Gorbani kohta ütlevad Postimehe palvel kantslereid hinnanud eksperdid, et ta on pildilt täiesti kadunud. Sama kehtib regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase (SDE) kohta, kelle usaldusreiting Emori hiljutise uuringu järgi on siiski kaks korda kõrgem (16 protsenti) kui reformierakondlasest rahandusministril Mart Võrklaeval (8 protsenti).
Kantar Emori viimastel aastatel tehtud uuringute järgi ei leidugi nii nõrga usaldusega poliitikut kui Võrklaev. Enne seda on sama ettevõtte poliitikute usaldusküsitluse «põhjaks» siiski olnud kahekohaline arv.
Kärpeprotsess otsib juhti/patuoinast
Võrklaeva antirekordit selgitab ühelt poolt tänamatu piksevarda roll, maksutõusude õigustamisel on alati hind. Teisalt on tema ja kantsler Merike Saks riigi rahandust juhtinud lõdva randmega, segaselt ja uimaselt.
Eelmist rahandusaastat iseloomustavad kiirustamine, hilinemine ja viimase hetke lahendused. Riigieelarve strateegiat ei saadud sügisel kokku, kulusid suruti kavasse sadu miljoneid eurosid rohkem, kui leiti tuluallikaid.
/nginx/o/2024/02/05/15870385t1hfa5e.jpg)
Hetkel toimub valitses juba kinnitatud eelarvestrateegia tavatu järelmenetlus. Esialgsest maksuplaanist ütles rahandusminister paar kuud hiljem justkui lahti, siis jälle kinnitas, et varem kokkulepitu jääb jõusse.
Ka mullu ühiskondlikuks teemaks number üks kerkinud automaksu eelnõu hilines, maksu kehtestamise tähtaega tuli seetõttu edasi lükata. Kevadel kästi ministeeriumidel kärpida, kärpeprotsessi juhised olid sama segased kui Pipi Pikksuka spungi kirjeldamise katsed.
«Üldiselt ei maksa panna suurt lootust sellele, et konnad teevad häid ettepanekuid, kuidas nende tiiki kuivendada. Rahandusministeerium ei saa olla selles protsessis osa publikust,» ütleb üks keskvalitsuse asjatundja.
Avalikkusele tehti ettepanekuid kärpeettepanekute esitamiseks, ettepanekut tehes jäi aga ministeeriumil tähelepanuta, et riigieelarve on koostatud üldistusastmes, mis ei võimalda leida infot raha kavandatava otstarbe kohta.
Eelarvetandem asub tasakaalust väljas
Kõige tõsisemalt võttiski kärpe-eesmärke kliimaministeerium, peale kärbete – kadus mitu asekantsleri kohta – toodi otsustamiseks ka uusi tulukohti keskkonnatasude tõstmise näol. Nulleelarve projektiga püütakse nüüd kolmes ministeeriumis kärpekohti juurde leida. Veel on teadmata, kas otsingud kuhugi viivad või tuleb mõne aja pärast jälle tõdeda, et spunki ei leitud.
Nulleelarve projektiga püütakse nüüd kolmes ministeeriumis kärpekohti juurde leida. Veel on teadmata, kas otsingud kuhugi viivad või tuleb mõne aja pärast jälle tõdeda, et spunki ei leitud.
Minister Võrklaeva ja kantsler Saksa «eelarvevaidlusest» vabariigi presidendi kantseleiga kujunes aga suvisel hapukurgihooajal meedia tippsündmus.
«Mis sellest tolmukeerutamisest Eesti inimesel paremaks läks?» küsib üks teemat kommenteerinud tippametnik. Teine aga arvab, et võib-olla konflikt ise oligi eesmärk.
Vastasseisu ajastus – president oli just kritiseerinud rahandusministeeriumi juhitud automaksuarutelu – võimaldaks püstitada kättemaksuhüpoteesi, aga seda on raske veenvalt tõendada.
/nginx/o/2024/02/05/15870382t1h1697.jpg)
Ministeeriumi kantslerite mullust sooritust hinnanud eksperdid hindavad kantsler Saksa kindlakäeliseks ja pühendunud juhiks. «Tasakaal [ministri ja kantsleri vahel] oleks parem, kui ministri mured läheksid kantslerile natuke rohkem korda ja minister oleks kantsleri meeskonna tulemuste suhtes nõudlikum,» ütleb üks kommenteerija.
Riigieelarve koostamine on rahandusministeeriumi ja üldisemalt keskvalitsuse peamine ülesanne. Riigieelarve seaduse muutmiseks tegi ministeerium aga mullu eeldatavalt ligikaudu 139 000-eurose maksumusega konsultatsioonihanke.
«Eeldaks, et riigirahanduse parimad asjatundjad, kes võiksid seaduse muutmise ette valmistada, on rahandusministeeriumis ja neid ei peaks eraturult sisse ostma,» öeldi Postimehe koostatud kantslerite hindamise žüriist.
Tibusid loetakse alles sügisel
Eesti majanduse kahanemise teated tõotavad rahandusministeeriumile järjekordset keerukat aastat. Minister Võrklaeval ja kantsler Saksal tuleb valdkonna usalduse taastamiseks teha midagi teisiti kui mullu. Kui sügisel tehakse riigieelarve strateegiat sama aukliku ettevalmistuse ja lünkliku tulemusega kui eelmisel aastal, siis võib öelda, et Eesti riik on sisuliselt säherduse strateegia koostamisest loobunud ning selle asemel käib aastaringne eelarvemuudatuste menetlemine. Pikaajaline planeerimine asendub olupoliitilise siplemisega.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/05/15870384t1h0b93.jpg)
«Kindlasti pole mõistlik oodata viimase hetkeni ministeeriumide kärpeettepanekuid, vaid juba piisav aeg enne riigieelarve strateegia heakskiitmist tuleks valikud ära teha. Suvepuhkusele ei tohiks minna enne, kui kärpeotsused on tehtud,» soovitab üks riigivalitsemise ekspert.
Riigieelarve juhtimislaua loomine on positiivne algatus, kuid paremat arusaadavust vajab ka riigieelarve ise. Avalikkus ja ettevõtjad vajavad oluliste eelnõudega tutvumiseks ja oma seisukohtade avaldamiseks ka rohkem aega.
Eraldi väljakutse on riigieelarve sisuliseks ja arusaadavaks muutmine. Riigieelarve juhtimislaua loomine on positiivne algatus, kuid paremat arusaadavust vajab ka riigieelarve ise. Avalikkus ja ettevõtjad vajavad oluliste eelnõudega tutvumiseks ja oma seisukohtade avaldamiseks ka rohkem aega, kui neile 2023. aastal oluliste eelnõudega tutvumiseks anti.
«Ettevõtjad ja teised huvirühmad väärivad lugupidamist, mille üheks väljenduseks on ka piisava tutvumisaja andmine,» öeldakse eelmisel aastal olulist vähikäiku teinud kaasamispraktika kohta.
Rail Baltic vajaks vahearuannet
Kliimaministeerium sai eelmisel aastal ühte ja teist selgitada hoovõtmise ja sisseelamise vajadusega, 2024. aasta saab olema aga minister Michali ja kantsler Kasemetsa jaoks tõemoment.
Eesti on võtnud endale kohustuse tagada, et 2025. aastaks tuleb 55 protsenti olmejäätmetest ringlusesse võtta. Vähem kui aasta on jäänud tähtajani, mille saavutamiseks tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, mis puudutavad kõikide Eesti elanike elu.
Energeetikas on lahendamata elektritootmise juhitavate tootmisvõimsuste puudujääk 2027. aastast ja eriti 2030. aastast. Ehitusregister on ühe eksperdi sõnul «avaliku sektori andmekogude häbiplekk, mis on probleemiks kõigile kasutajatele».
Ka Rail Balticu puhul hakkavad realiseeruma riskid, mida projekti vastased on varem välja toonud. Kliimaministeeriumil soovitatakse tänavu projektile vahehinnang anda ja vajalikud korrektiivid teha. Et mõne aasta pärast üksteisele nõutult otsavaatamist ei oleks.
/nginx/o/2024/02/05/15870386t1h29e0.jpg)
Kui varem on sõjast tulenevalt olnud tähelepanu jõuministeeriumide vajaduste rahuldamisel, siis 2024. aastal sõltub Eesti riigivalitsemise maine ja tegelik käekäik suuresti sellest, kuidas kantslerid Kasemets ja Saks oma ministritega koostöös suudavad organisatsioone häälestada. Rahandusministeerium vajab oma põhiülesande – eelarve koostamisega – elementaarsel tasemel toimetulekuks olulist tempomuutust, kliimaministeerium peab aga hakkama saama ülekuumenemisohu ning oluliste teemade pealiskaudse kiirmenetlemise kiusatusega.