Voldemar Tomusk ⟩ Sotsiaalteadlased teel parema maailma poole

Karl Marxi monument Chemnitzis on üks suuremaid portreebüste maailmas. Foto: Olaf Doering via www.imago-images.de

Maailm on täis kurjust, ebaõiglust ja vägivalda. Pole siis ime, et ka ühiskonnateadlased võivad tunda moraalset kohustust asjadesse praktiliselt sekkuda, kirjutab parteitu filosoof ja haridussotsioloog Voldemar Tomusk.

Ebaõigluse kiretut teaduslikku analüüsimist peetakse tihti taunitavaks. Prantsuse filosoof Jacques Rancière arvustas kunagi oma raamatus «Filosoof ja tema vaesed» sotsioloog Pierre Bourdieud viimase vähese soovi pärast maailma tegelikult parandada[1]. Paljud sotsiaal- ja humanitaarteadlasi on läbi aegade tundnud moraalsest kohustust järgida Karl Marxi kuulsat, väärikamas eas lugejale ehk koolipõlvestki tuttavat üheteistkümnendat teesi Ludwig Feuerbachi kohta: «Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert, es kömmt aber darauf an, sie zu verändern» («Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et seda muuta»).[2]

Ületamatuks raskuseks maailma muutmise õilsal teel on olnud raskused selleks üldiselt aktsepteeritava plaani koostamisel. Religioonid oma ülikõrgete panustega igavesele elule on seniajani parema maailma asemel viinud pigem sõdade ja tapatalguteni. Teadus, isegi majandusteadus, pole suutnud välja tulla isegi nii lihtsa asjaga, kui ühiskonnale tervikuna kõige parem maksusüsteem. Sellest ka tülid meie endi õuel.