FOOKUS ⟩ Miks me Vene ohust rääkides leili läheme?

Peaministri rõhutas, et NATO-ga liitumine oli õige ja vajalik otsus. Foto: Eero Vabamägi

Poliitilised konkurendid heitsid peaminister Kaja Kallasele ette NATO-Vene võimaliku konfliktiohuga liialdamist, kuigi peaminister lähtus väljaandele The Times antud intervjuus rangelt välisluureameti mullu avaldatud ohuhinnangust. Eesti on saanud sõjaliselt ja poliitiliselt tugevamaks, on aeg meie diplomaatias pikalt valitsenud võltspaatosest lahti öelda, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Eestis vallandus hiljuti põhjendamatult tugev reaktsioon Kaja Kallase 15. jaanuaril Ühendkuningriigi mainekale väljaandele The Times antud intervjuule, kus peaminister ennustas, et kui Venemaa võidab sõja Ukrainas, võib Moskva olla juba mõne aasta pärast valmis NATOt sõjaliselt ohustama.

Sisuliselt põhjendamatuks võib reaktsiooni pidada sellepärast, et peaminister ei öelnud välja midagi uut, vaid resümeeris välisluureameti mullu veebruaris avaldatud aastaraamatus toodud ohuhinnangut, rääkis seega juba üsna ammu Eestis ametlikult avaldatud juttu. Ka ei kasutanud Kallas kindlat kõneviisi: vestluse kontekst annab üheselt mõista, et valitsusjuht soovis juhtida Lääne tähelepanu asjaolule, et NATO jaoks on kõige mõistlikum alistada Venemaa Ukrainas, mitte oma territooriumil.