MEELIS OIDSALU ⟩ Ühendkuningriigi armee kärped mõjutavad ka Eesti kaitset

Postimehe Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Mihkel Maripuu

Ühendkuningriigi avalikkuses räägitakse üha rohkem, kuivõrd kooskõlas on valitsuse plaanid armeed ulatuslikult kärpida reaalsete arengutega Euroopa julgeolekus. Kui Kaja Kallas omaenda ohusõnumeid tõsiselt võtab, siis peaks ta üritama Londonit ümber veenda, sest brittide otsustest sõltub ka Eestisse loodud NATO diviisi võitlusvõime, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Ühendkuningriik on olnud viimastel aastatel üks ustavamaid Ukraina ja NATO liitlasi. Kokku on nad alates 2022. aasta algusest andnud või lubanud Ukrainale abi 12 miljardi naelsterlingi eest, veidi üle poole selle sellest (7,1 miljardit) on olnud sõjaline abi. Alanud NATO suurõppusel Steadfast Defender 2024 osaleb kogunisti 20 000 Ühendkuningriigi armee võitlejat, see on üle viiendiku õppuse kogusuurusest (90 000 võitlejat).

Möödunud aastal teatas peaminister Rishi Sunak, et Ühendkuningriik plaanib NATO idapiiri erinevatesse riikidesse saata tugevduseks muutuva kohalolu põhimõttel tuhandeid briti sõdureid. Konservatiivide valitsuse ajal on briti armeest saamas üha enam ekspeditsiooniarmee.