Eesti üldhariduse rahastamisel tasuks üle vaadata õpilasepõhiste kaalude, koolipõhiste kaalude ja piirkonna koefitsientide kasutamine, samuti õpetaja palgamudel, kirjutavad majandusteadlane Kaire Põder (EBS) ja riigiteadlane Triin Lauri (TLÜ).
Kui palju ja kuidas haridusraha kulutada – see on poliitiline küsimus, millele on teaduslikult keeruline vastata. Samas on võrreldavate haridusandmete (nagu näiteks PISA) toel võimalikuks saanud analüüsid, mis aitavad aru saada, mida haridusrahaga eri riikides tehakse ja milline on selle mõju.
Nii näiteks on ilmnenud, et suurem rahakott ei aita ilmtingimata haridustulemusi parandada. Läbiva rahapuuduse-jutu taustal on ehk veelgi üllatavam, et Eesti rahastab oma majandusarengu juures haridust pigem keskmiselt või üle selle, eriti alus- ja kõrgharidust. Viimase juures on küll oluline rõhutada, et võrdluses vaid «tasuta» kõrgharidusega riikidega pilt muutub.