Käsi pulsil ⟩ Pankade kasum on Reformierakonnale olulisem kui julgeolek

Vabariigi Valitsus Vihulas eelarvet arutamas 14.09.2023. Foto: Sander Ilvest

• Riigieelarves on ressursse, millega poleks probleem streik ära hoida.
• Reformierakond lihtsalt ei taha õpetajatele raha leida.

Esmaspäeval algab õpetajate streik ja sellega seoses on teemaks tõusnud 10 miljonit eurot, mida oleks vaja streigi ärahoidmiseks. Vaidlus näitab väärtuslõhet Reformierakonna ja ühiskonna vahel, arutasid saates Käsi pulsil ajakirjanikud Kalle Muuli ja Martin Ehala

See tuli eriti ilmekalt esile ETV kolmapäevaõhtuses saates Esimene stuudio, kus õpetajate streigi ärahoidmise teemal vaidlesid valitsuse ja opositsioonierakondade esindajad. Varro Vooglaid (EKRE) tõi esile, et streigi ärahoidmiseks puuduvad 10 miljonit eurot on Eesti selle aasta 18,5-miljardisest riigieelarvest 0,054 protsenti. Ja see, et Reformierakond seda raha ei leia, näitab nende prioriteete.

Ta tõi esile, et samas eraldati Ukraina toetuseks eelmise aasta lõpul kõigepealt 25 miljonit ja seejärel vee 80 milj. Ja järgmise nelja aasta jooksul on Ukraina toetuseks plaanitud1,2 miljardit, mis on umbes 300 milj aastas. Tähelepanuväärne oli, mismoodi saatejuhid kohe tekitasid vastanduse õpetajate toetamise ja Ukraina toetamise vahel, katkestades Vooglaidu sõnadega: ”Oma riik võiks meil ka olla”.

Martin Ehala ja Kalle Muuli arutavad õpetajate streigi teemal põhjalikumalt Kuku raadio saates Käsi pulsil.

Selline jäik vastandus on põhimõtteliselt vale. Kindlasti tuleb Ukrainat toetada ja selle toetuse otsene mõte on vähendada tõenäosust, et meie julgeolek satuks tõsisesse ohtu, kui Ukraina sõja kaotab. On ka tõsi, et EKRE seisukohad Ukraina toetamisel on olnud kahtlevad, ja nende leerist on tulnud mitmeid segaseid sõnumeid sellel teemal.

Kuid Ukraina aitamine ei ole selline prioriteet, mille kõrval kõik muu muutub tühiseks. Esiteks Ukraina toetuse ulatus on õpetajate palgatõusuks puuduva 10 miljoni kõrval kordades ja kordades suurem.

Reformierakond seisis kindlalt pankade huvide kaitsel ja ajutise maksu vastu. Ja see näitab selgelt, et pankade kasumite kaitse on neile tähtsam isegi Ukraina toetamisest, rääkimata õpetajatest.

Ukraina olukord ei muutuks sellest oluliselt, kui talle eraldatav toetus 10 miljoni võrra väheneks. Seda enam, et absoluutarvudes on Eesti toetus siiski väike USA toetuse kõrval. Eesti toetus on sõja mastaapi arvestades eeskätt sümboolne, kuigi meie jaoks suur. See näitab meie pühendumise tõsidust, mis peaks panema liitlased meie eeskuju järgima. See on hea, ja seda tuleb teha, sest me teeme seda oma riigi nimel.

Kuid prioriteete tuleks vaadata võrdlevalt. Ukraina toetamine ei ole Reformierakonnale kaugeltki mitte kõige tähtsam eesmärk. Eelmisel aastal kehtestasid nii mõnedki Euroopa riigid ajutise maksu pankade kasumitele, mis tekkisid sellest, et Euroopa keskpank tõstis intresse. Eestis oleks selle maksuga olnud võimalik riigieelarvesse saada hinnanguliselt 150 miljonit eurot, millega oleks saanud veelgi rohkem toetada Ukrainat ja jäänuks ka õpetajate palgatõusuks.

Reformierakond seisis kindlalt pankade huvide kaitsel ja ajutise maksu vastu. Ja see näitab selgelt, et pankade kasumite kaitse on neile tähtsam isegi Ukraina toetamisest, rääkimata õpetajatest. Kui Ukraina toetamine tähendab Eesti riiki püsimise toetamist, siis tähendab pankade eelistamine Ukrainale, et nende kasum on olulisem isegi Eesti julgeolekust, rääkimata õpetajatest.

Reformierakonna prioriteetidel pole lihtsalt erilist ühisosa Eesti huvidega.

Õpetajad ei ole Reformierakonnale isegi mitte kolmanda järgu probleem, vastupidi, õpetajatele palgatõusu leidmine on peaministripartei nimekirjas kõige kõrgemal kohal nende seas, keda mitte mingil juhul rahastada. See raha on ju tegelikult olemas näiteks valitsuse sihtotstarbeta reservis, kus on selleks aastaks eraldatud 22 miljonit. Kui streigi ärahoidmine oleks mingilgi moel Reformierakonnale prioriteet, siis võetaks raha sealt.

Valitsuspartnerid SDE ja Eesti 200 on esile toonud ka seda, et Narva gaasijaama ehitusest on üle 114 miljonit, ja ülejääki tekib ka langenud intressikuludest ja RMK oodatust suurematest dividendidest. 

Kuigi 67 protsenti inimestest toetab õpetajate streiki, on selge, et see häirib kõigi kooliealiste lastega perede igapäevaelu. Võib arvata, et see tekitab pingeid ja õpetajates süütunnet. See pole aga õpetajate süü. Põhjus on selles, et Reformierakonna prioriteetidel pole lihtsalt erilist ühisosa Eesti huvidega.