FOOKUS ⟩ Euroopa Parlamendi valimiste keskmesse tõuseb rände- ja kliimakriis, mitte sõda

Euroopa Parlamendi valimiste eel ei hooma poliitiline peavool üksteisega võistlevaid olemuslikke traumasid, mis valitsevad Euroopa Liidu eri liikmesriikide sees ja nende vahel, kirjutavad politoloogid Ivan Krastev ja Mark Leonard.

Euroopa Parlamendi valimiste eel püüavad poliitilised jõud välja selgitada, millised teemad määratlevad Euroopa poliitikat järgmisel perioodil. Ajal, kui kuus kodanikku kümnest tunnevad, et nende riik liigub vales suunas, on avalik arvamus vajunud tugevasti hirmu ja ärevuse suunas kaldu. Kuidas selles olukorras mõtestada Euroopa poliitika tulevikku?

Et aidata sellele küsimusele vastata, tellis Euroopa Välissuhete Nõukogu uuringu 11 Euroopa riigis – Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis, Rumeenias, Portugalis ja Eestis – ning kahes Euroopa riigis väljaspool Euroopa Liitu – Suurbritannias ja Šveitsis. Uuringu põhjal järeldame, et hetkel valdav poliitiline analüüs ei hooma võistlevaid olemuslikke traumasid, mis valitsevad eri liikmesriikide sees ja nende vahel.