/nginx/o/2024/01/11/15825272t1h2a05.jpg)
Viimase veerandsajandi jooksul on hariduspoliitika nurgakiviks saanud põhimõte «Erinevus! Võrdsus! Kaasatus!» Paraku on see endaga kaasa toonud diskrimineerimise rassi- ja sootunnuste põhjal, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
Viimase veerandsajandi jooksul on hariduspoliitika nurgakiviks saanud põhimõte «Erinevus! Võrdsus! Kaasatus!» Paraku on see endaga kaasa toonud diskrimineerimise rassi- ja sootunnuste põhjal, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
Ameerika Ühendriikides on see poliitika läinud nii äärmuslikuks, et ülikoolides on loodud omaette nn DEI-osakonnad, mille nimetus on sama fraasi ingliskeelne lühend (Diversity! Equity! Inclusion!). Näiteks Michigani ülikoolis on DEI-töö peal 247 inimest aastaeelarvega 30 miljonit dollarit, samas ülikooli kogueelarve on 260 miljonit.