FOOKUS ⟩ Narva, Tartu ja Võru oleksid Vene S300 ja S400 rakettide vastu kaitsetud

Mullu jaanuaris tutvustas päästeamet Tallinnas pressikonverentsil 2022. aasta lõpus kinnitatud ulatusliku evakuatsiooni plaani. Üles oli pandud ka näidis-majutustelk välivoodite ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Foto: Sander Ilvest

Viimase ligi 700 päeva jooksul on toimunud olulisi ja positiivseid muutusi selles, kuidas kohalikud omavalitsused mõtlevad kaitse- ja kriisivalmidusest ning kuidas elanikkonna ja teenuste kaitset korraldavad. Üks suur ja tähtis valdkond – ulatuslik massievakuatsioon – on aga jäänud häbematult unarusse, leiab omavalitsusjuhtidega suhelnud toimetaja Meelis Oidsalu.

Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on möödas ligi 700 päeva, kuid selle aja jooksul pole Eestis suudetud jõuda olukorda, kus kõigil piiriäärsetel kohalikel omavalitsustel oleksid vastused elementaarsetele elanikkonnakaitset puudutavatele küsimustele, seda eriti ulatusliku evakuatsiooni osas. Päästeamet pidas küll mullu jaanuaris pressikonverentsi, kus andsid ülevaate äsja valminud ulatusliku evakuatsiooni kavast, ent mõned põhiküsimused on tänini vastuseta.

Võrumaa Rõuge vallavanem Britt Vahter ütleb, et «oleme piiriäärne vald, arvan, et sõja korral oleme ühed esimestest, kes konfliktiga kokku puutuvad». Ometi on tema enda jaoks valla kaitsevalmiduse osas palju segast.