FOOKUS ⟩ Tsiviilajateenistuse debatt lonkab mõlemat jalga

Naiskodukaitsjad on seni moodustanud Eesti elanikkonnakaitse tuumiku, ent Kaitseliidu vabatahtlike täit potentsiaali pole riik seni kasutanud. Foto: Elina Naaris/Naiskodukaitse

Riigikogu valimiste eel oli kõige kuumem teema sõjalise riigikaitse eelarve. Kaitsekulude tõstmise tuhinas jäi avalikkusel suuresti märkamatuks, et mitmed erakonnad lubasid sõjalisele reservarmee kõrvale luua ka ulatusliku tsiviilreservi. Hiljuti avalikkuses taas puhkenud tsiviilajateenistuse debatt on oluline, aga ühtlasi täis teadvustamata vastuolusid, leiab toimetaja Meelis Oidsalu.

Vaevalt, et keegi mäletab kaheksa kuud pärast riigikogu valimisi, et Reformierakond lubas valimisprogrammis avada ühiskonnas «riigikaitseteenistuse» loomise arutelu. Selleks, «et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel».

Tsiviilisikutest tagalateenistuse loomise vajadusest rääkisid Ukraina sõja kogemuse näitel riigikogu ukse taha jäänud Parempoolsed, nemad lubasid moodustada vähemalt 10 000 kodanikku hõlmava «mittesõjalise riigikaitse reservi». Sotsiaaldemokraatide väga põhjalik valimisteaegne julgeolekuprogramm lubas politsei ja päästeameti «reservkriisiüksuste» loomist, sealhulgas evakuatsioonirühmasid igasse Eesti piirkonda.