EDGAR KAROFELD ⟩ Eesti turbatööstusest ja jääksoode taastamisest mustade prillideta

Jääksoo Viru rabas ligikaudu 25 aastat pärast turbatootmise lõppu ja enne korrastamist. Foto: Edgar Karofeld

Oktoobris ilmus Eesti Päevalehes kolm lugu Eesti turbatööstusest, mis jäid kohati ühekülgseks. Tartu Ülikooli rakendusökoloogia kaasprofessor, telmatoloog Edgar Karofeld on selle teemaga töötanud mitukümmend aastat uuringutest kuni jääksoode korrastamiseni, mistõttu tunneb kohustust valgustada seda teemat sooteadlase seisukohalt laiemalt.

Oktoobris ilmus Eesti Päevalehes kolm lugu Eesti turbatööstusest, mis jäid kohati ühekülgseks. Turbatootjatele heidetakse ette, nagu oleks neil huvi vaid vähelagunenud turba kaevandamiseks ja hästilagunenud turvas jäetakse maha.

Siin on oluline mõista, et selle otsuse on teinud ostjad, mitte tootjad-müüjad. Nii toodetakse vähelagunenud turvast praegu veidi rohkem kui hästilagunenut, kuna oma eriliste omaduste tõttu sobib esimene hästi substraadiks taimekasvatuses. Hästilagunenud turvas sobib kütte ja elektri koostootmiseks, kuid turbale kehtestatud CO₂-maksu tõttu ei ole see enam konkurentsivõimeline. Kuid nüüd kasutatakse hästilagunenud turvast üha enam ka aianduses ja haljastuses ning sellel on suur potentsiaal mitmete keemiatoodete ja suure eripinnaga aktiveeritud söe tootmiseks.