Carri Ginter ⟩ Trahvime ennast vaeseks ehk kuningas on alasti

Carri Ginter Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Turvalisusel põhinevatest kiiruskaameratest on saanud riigieelarve osa ja need on muutunud rahamasinaks, kirjutab vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter.

2009 – Eesti teedele tulevad kiiruskaamerad, mis aitavad liiklust rahustada ja päästavad elusid. Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane sõnul on Järvamaale paigaldatud esimese statsionaarse kiiruskaamera testperiood kulgenud edukalt. 2019 – kiiruskaamerate asukohad on kõigile teada, mistõttu on vaja politseile anda mobiilsed kiiruskaamerad, mille asukoht on juhtidele üllatus. Quelle surprise. 2021 – valitsus otsustab tõsta kiiruskaamera trahvid pea kahekordseks. Mobiilsete kiiruskaamerate liigutamine on politseile liiga ressursimahukas ja kallis. 2023 – aeg on paigaldada uued kaamerad, mis tuvastavad selle, kust sa tulid ja kuhu lähed, sest see rahustab liiklust ja vabastab politsei ressursse.

Inglise keeles öeldakse sellise jada kohta self-fulfilling prophecy ehk ennustus, mille täitumine on ilmselge. Kui esimesed kiiruskaamerad paigaldati ohtlikesse kohtadesse, saavutati sellega üllas eesmärk – inimesed võtsid ohtlikus kohas hoo maha. See oli proportsionaalne ja mõistlik samm, mida kandis õigustatud eesmärk kaitsta inimesi ohu eest. Nüüd on lisandunud arutellu uus dimensioon – inimesed pidurdavad enne kaamerat ja nii ei saa neile trahvi teha. Trahvimine ei ole aga kaamerate eesmärk. Nii muutub turvalisusel põhinev süsteem rahamasinaks.