:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749422t1h4593.jpg)
- Seekordne ÜRO kliimakonverents teeb kokkuvõtte olematutest edusammudest.
- Eesti delegatsioon Dubais on kui lesknaine Jeruusalemma templis.
- Rohepöördel on kõige muu kõrval ka afektiivne pudelikael.
Funktsionaalse rohepöörde sooritamiseks tuleb ettevaatlikult hiilida Jeesuse lohutussõnade ja halastamatu matemaatika vahelisele hägusalale ehk psühholoogiavalda, leiab toimetaja Mihkel Kunnus.
Homme algab taas kõige mastaapsem ja kuulsam rahvusvaheline materialistlik ühispalvus – ÜRO kliimakonverents ehk COP (Conference of the Parties). Sellele, järjekorras juba 28. pühalikule kogunemisele lisab erilisust uue rituaali algatamine. Nimelt viiakse tänavu lõpuni esimene «ülemaailmne kokkuvõte (GST ehk Global Stocktake), mis hindab maailma edusamme kliimamuutuste leevendamisel».
Viimaseid teadagi eriti pole. Aina uusi rekordeid teevad nii emissioonid kui ka temperatuur, sestap sobiks COPi motoks või kokkuvõtteks tsiteerida inimloomust hästi tundva Pauluse kirja roomlastele: «Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda. Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.» (Rm 7:18–19)
Jeesus ei arvutanud, vaid toitis kahe kala ja viie leivaga tuhandeid!
Tundub, et väike Eesti on kliimaküsimuses olnud veelgi kirglikum ning otsinud meelerahu ja käitumisjuhiseid pigem evangeeliumitest kui kahtlase «eks-Sauluse» kirjadest. Ütleb ju Jeesus ise, et tahteproportsionaalsus on ülem ainelisest proportsionaalsusest: «Ja istudes aardekirstu vastas, vaatas Jeesus, kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju. Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu. Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: «Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu, sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.»» (Mk 12:41–44)
/nginx/o/2023/11/29/15749423t1h5c9e.jpg)
Nõnda paneb ka Eesti kaks leptonit, oma paviljoni ja sadakond saadikut ning kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakond võib triumfeeriva südametunnistusega osta sisuturundust, mis kuulutab: «Eesti paistab maailmas kliimaeesmärkide seadmisega silma.» Tuhat korda suuremate Hiina ja India puhul tähendaks see saja tuhande pealisi delegatsioone, aga seda lauset pole mõtet lõpetadagi, sest juba poolel sõnal on päevselge säärase võrdluse teoloogiline kohatus – matemaatika on selle maailma asi, see lunastamisvõimetu paganlik maagia.
Kasvuhoonegaasid on puhtalt selle maailma asi, siin ei aita kuidagi viis, kuidas Jeesus lesknaise panust väärtustas.
Jeesus ei arvutanud, vaid toitis kahe kala ja viie leivaga tuhandeid! Küsimusele, kuhu maailma jääb kliimaneutraalsus ja kas selles maailmas on sisuline rohepööre inimesele jõukohane, ei saa otse läheneda. Tuleb minna keha ja vaimu vahelise võitluse demilitariseeritud tsooni – psühholoogiasse.
/nginx/o/2023/11/29/15749459t1h1025.jpg)
Käesolevas «Fookuses» aitab muhe ja erudeeritud loodusemees Urmas Tartes harutada seda pundart inimhinges, mida siin eespool sõnastas Paulus. Afekt on värskenduskuuri läbinud teadustermin, mis seob korraga keha ja vaimu, tahtetugevuse ja -nõrkuse, välkkiire reaktsiooniaja fülogeneesivanuse mehhanismiga. Kusjuures need teadmised tulevad valdkonnast, kus väike Eesti on tõepoolest suutnud maailma suurimatega kaasa rääkida nagu võrdne võrdsega ja enamgi veel, lausa teenäitajana. Afektiivse neuroteaduse (affective neuroscience) rajaja on ju Tartus sündinud Jaak Panksepp.
Kasvuhoonegaasid on puhtalt selle maailma asi, siin ei aita kuidagi viis, kuidas Jeesus lesknaise panust väärtustas. Vaimult aga saab suur olla ikka, seda lohutust matemaatika ei riku.