Mulle soomlased meeldivad. Ilmselt on see tingitud sellest, et isiksuse väljakujunemise eas sai teleka ees veedetud kaugelt rohkem, kui oleks olnud mõistlik, kirjutab Fookuse «Raha ja majanduse» toimetaja Peeter Koppel.
Peeter Koppel ⟩ «Noniin», nüüd peab koristama hakkama! (5)
Soomlased on näiteks ausad – see kavaluse ja silmakirjalikkuse asi neil eriti välja ei tule. Erinevalt mõnest nende naabrist näiteks. Samuti armastavad nad loodust, ja seda kohe päris tõsiselt. Lisaks on neil tegelikult täiesti suurepärane huumor. Jah, see on enamasti traagilise taustaga ja kõikehõlmavast eneseirooniast läbi imbunud – kuid ka see on eelkõige aus. Tõsi, soomlaste huumoriga harjumine ja selle nautimiseni jõudmine võtab aega. Õnneks mitte nii palju aega kui soomlaste ühe lemmikmaiustuse salmiakki nautima õppimine. Seda pole näiteks mina veel ära õppinud, sest mul on maiustamisest veidi teine arusaam kui suusamäärdega marineeritud asfaldi lutsutamine.
Aga igatahes mõningane võimekus vennasrahva keelt mõista ja isegi selles keeles mõni primitiivne nali teha on võimaldanud mul vestelda päris palju teadjate ja isegi tähtsate soome onudega. Majandusest – millest siis veel? Olin muide erakordselt üllatunud, kui juba esimesed kokkupuuted sealsete makromeestega paar aastakümmet tagasi kulgesid erakordselt minoorsetes meeleoludes. Ärge unustage, et siis oli Soomel meie jaoks veel hulk seda aurat alles, mis tal oli Nõukogude Eesti põhjapoolsemas osas elanud televaataja jaoks aastal 1987. Lisaks oli neil Nokia! Aga miks siis ikkagi nii?