/nginx/o/2021/01/24/13593559t1h13cd.jpg)
/nginx/o/2023/11/15/15722374t1h9e20.jpg)
- Eestis on rohealade selgelt positiivne mõju rahvatervisele vähe teadvustatud
- Roheebavõrdus on erinevus rohealade keskmise ja parima kättesaadavuse vahel
- Rohealadel on oluline kasu rahvatervisele ning nende loomine ja säilitamine seega investeering
Elukeskkonna rohelisemaks ja puhtamaks muutmine oleks kõige muu kõrval ka majanduslikult otstarbekas, sest nii õhusaaste kui müra vähenemine ja rohealade suurenemine toovad ühiskonnale kaasa rahvatervise väliskulude kahanemise, selgitab Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
Elukeskkonna rohelisemaks muutmine oleks kõige muu kõrval ka majanduslikult otstarbekas, sest rohealad toovad ühiskonnale kaasa rahvatervise väliskulude vähenemise.
Rohelus linnades aitab kaasa sellele, et sünnib vähem madala sünnikaaluga lapsi, lastel on vähem käitumisprobleeme, nii laste kui ka täiskasvanute vaimne tervis on parem, on vähem südame-veresoonkonnahaigusi, rasvumist ja II tüüpi diabeeti ning inimesed elavad kauem.
Eestis on loodusalade tervistavat mõju teadvustatud paraku suhteliselt vähe. Näiteks 2018. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu alusel teadvustas metsade tervistavat mõju vaid seitse protsenti Eesti elanikkonnast (Turu-uuringute AS, 2018).
Eestis on loodusalade tervistavat mõju teadvustatud paraku suhteliselt vähe.
2019/2020. aasta inimarengu aruande jaoks uurisid teadlased (Orru jt 2020), kuidas mõjutab loodusalade pindala kodust 500 meetri raadiuses inimeste hinnanguid oma tervisele, depressiivsusele, füüsilisele aktiivsusele ja lähedusele kohalikega. Uuringus selgus, et loodusalade suurenedes ainuüksi viie protsendi võrra kasvas tõenäosus pidada oma tervist heaks, tunda lähedust ümbruskonna elanikega, olla füüsiliselt aktiivne ning vähenes depressiivsuse risk.
Aastatel 2021–2022 koostasime keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringu «Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030», mille üks eesmärkidest oli hinnata inimeste elukoha läheduses paiknevatest rohealadest tulenevat tervisekasu. Metoodilise vahendina kasutasime tervisemõju hindamist, mille raames kogusime andmeid rahvastiku, suremuse, rohealade ning väliskulude hindamiseks vajalike sotsiaalmajanduslike näitajate kohta.
Rohealade positiivne mõju
Ümbruskonna rohealad parandavad elanikkonna tervist ja elukvaliteeti, mis põhineb kolmel mõjul:
1) kasvab motivatsioon tervist edendavaks käitumiseks, nagu füüsiline aktiivsus, suurem keskkonnateadlikkus ja sotsiaalne sidusus kogukonnas;
2) suureneb lõõgastumine ja võime juhtida stressi sümptomeid;
3) väheneb muude ohtlike keskkonnamõjude, nagu õhusaaste, müra ja linnade kuumasaarte mõju:
- rohelus absorbeerib ja adsorbeerib õhusaastet;
- hekid vähendavad müra;
- üleujutuste korral võimaldavad rohealad vee imendumist maapinda;
- kuumalainete ajal on puude varjus jahedam;
- taimed jahutavad õhku evapotranspiratsiooni ehk koguaurumise tõttu.
Üks väheteadvustatud ebavõrdsus
Rohealade tervisekasu hindamise puhul toodi uuringus välja nende potentsiaal tervisemõjude vähendamiseks, võrreldes iga elaniku kodukoha ümbruse (500 meetri raadiuses) rohelust NDVI maksimaalse väärtusega samas asustusüksuses (nt Tallinna linnaosad, Tartu linn, maapiirkondades vald). Seda erinevust võib nimetada ka «roheebavõrdsuseks», mis väljendub erinevuses rohealade keskmise ja parima kättesaadavuse vahel elanike lõikes.
/nginx/o/2023/11/15/15722377t1hefd2.png)
Tervisekasu analüüsil ilmnes, et rohealadel on oluline kasu rahvatervisele. Kui kõik inimesed Eestis elaksid niisama rohelistes piirkondades nagu nende asustusüksuse kõige rohelisemates piirkondades elavad elanikud, hoiaksime 2020. aastal (võttes aluseks 2019.–2021. aasta keskmise roheindeksi) sellega ära igal aastal 823,3 varajast surma ja 9853,7 kaotatud eluaastat ning oodatav eluiga pikeneks keskmiselt 0,59 aasta võrra.
Suurim potentsiaal kaotatud eluaastateks on suurema elanike arvuga linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.
Suurim potentsiaal kaotatud eluaastateks on suurema elanike arvuga linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Niisamuti on samades piirkondades suurim potentsiaal oodatava eluea kasvuks, kus see ulatub kuni 1,49 aastani.
/nginx/o/2023/11/15/15722378t1h40f4.jpg)
Tartu näitab teistele halba eeskuju
Kui võrdleme aastaid 2010 ja 2020, siis on sel perioodil suurenenud nii varajaste surmade kui ka kaotatud eluaastate ärahoidmise potentsiaal. Kui suurenemine võib tunduda positiivsena, siis tegelikult tähendab see seda, et erinevus keskmise elaniku ja kõige rohelisemates piirkondades elavate elanike vahel on suurenenud. Seda võib nimetada ka roheebavõrdsuse suurenemiseks.
Suurim on selline erinevus Tartu linnas, mis näitab, et linnas on väga rohelisi piirkondi, samas kui elanike valdav enamus elab oluliselt vähem rohelistes piirkondades. Suur oli erinevus ka Pärnus ja Haapsalus, kus aga erinevust saab tõlgendada mere lähedusega, kus mere ääres elavate elanike kodust 500 meetri raadiusesse jääb mere tõttu vähem rohealasid (samas on tegemist sinialadega, millel samuti tervisekasu).
/nginx/o/2023/11/15/15722379t1h02af.jpg)
Kuna Tartus on mitmeid plaane rohealadele ehitamiseks (nt Keskparki planeeritav Süku, Sanatooriumi parki planeeritavad elamud), võib roheebavõrdsus lähiaastatel veelgi suureneda.
Linna rohestamine on investeering
Vastupidiselt õhusaastele ja mürale toovad rohealad ühiskonnale kaasa väliskulude vähenemise haigestumiste (nii ravikulud kui ka haigushüvitised) ja varajaste surmade ärahoidmise kaudu. Uuringus ilmnes, et potentsiaalne väliskulude vähenemine, juhul kui kõik asustusüksuste elanikud saaksid elada nii rohelistes tingimustes kui asutusüksuste kõige rohelisematel aladel elavad elanikud, oli 2020. aastal 463,1 miljonit eurot.
Rohealad pole mitte kulu, vaid suur tulu ühiskonnale läbi rahvatervise parandamise.
Seega ei ole rohealad ilmselgelt mitte kulu, vaid väga suur tulu ühiskonnale läbi parema rahvatervise. Elamualadeks ja teedeks muudetud rohealade tulevikus tagasi rohealadeks muutmine saab olema väga palju kallim kui nende säilitamine rohealadena.
Normaliseeritud taimkatte erinevuste indeks
Rohealadega kokkupuudet aastatel 2010 (aastate 2009–2011 keskmine) ja 2020 (2019–2021) hindasime üle Eesti kaugseire alusel saadud roheluse indeksiga, milleks kasutati normaliseeritud taimkatte erinevuste indeksit (NDVI) 500 meetri raadiuses iga inimese elukohast. See kirjeldab taimede seisundit vastavalt sellele, kuidas taimed erinevaid valguslaineid peegeldavad. Kui taimestik puudub (näiteks asfaltplatsil) või tegemist on veekoguga, siis on NDVI väärtused negatiivsed.
Uuringus ilmnes, et 2019.–2021. aasta suvekuudel oli roheluse levikut iseloomustav indeks (NDVI 95-protsentiili keskväärtus) Eesti elanike elukohast 500 meetri raadiuses keskmiselt 0,33. Ootuspäraselt oli roheindeks suurim maapiirkondades (> 0,4) ning väikseim Tallinnas (0,26) ja Tartus (0,29).
Kõige väiksem oli NDVI näitaja Tallinna kesklinna linnaosas (0,2), olles enam kui kaks korda väiksem maapiirkondadest ning üle poole väiksem kui Tallinna Pirita linnaosas (0,33). Olgu siin täpsustatud, et rohealade puhul varieerub NDVI indeks 0 ja 1 vahel (0 kõige väiksem, 1 kõige suurem).