MIHKEL KUNNUS ⟩ Parem maamats kui linnalits

Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja Mihkel Kunnus. Foto: Madis Veltman

Igati mõistetav pürgimine võrdsete võimaluste poole ei pea tingimata tähendama ainult seda, et linna võimalusi püütakse istutada maakohtadesse. Saab ja peaks ka teisipidi, maahüvesid linna tuues, kutsub üles toimetaja Mihkel Kunnus.

Igati mõistetav pürgimine võrdsete võimaluste poole ei pea tingimata tähendama ainult seda, et linna võimalusi püütakse maakohtadesse istutada. Saab ja peaks ka teisipidi.

Lapsepõlvest mäletan loo pealkirjas toodud ütlust. Eks selles oli nii väiklast vastandumist kui ka elutervet saatusearmastust. Igatahes maaelu voorusi loetleti alatasa ja puhas õhk oli alati üks neist, kuigi selline, mis lapsele kõige abstraktsemaks jäi. Hiljem, vaadates ärritusega, kuidas minu euroremonditud kodukool vanadekoduks transformeerus, tsiteerisin kurikuulsat allakäigulaulikut Oswald Spenglerit: «Demokraatia, toetudes abstraktsetele kujutlustele õigusest ja õiglusest, mitte orgaaniliselt elukorraldustest võrsunud tavadele, kätkeb linnamoraali tungimist maale ja viimase hävitamist sellega.»