FOOKUS ⟩ Odavrobootika levik muudab lahinguvälja ja relvaturgu

Robootika massiline kasutus eeldab uutmoodi sidelahendusi lahinguväljal. Elon Muski ettevõte on kosmosesse saatnud juba 5000 satelliiti, mida Ukraina on kasutanud sõjalistel eesmärkidel. Foto: La Nacion/ZUMA Press/Scanpix

Kui varem tähendas robootikas teadusküsimuse püstitamine senistest autonoomsemate või nutikamate robotite väljatöötamist, siis nüüd on robotite hind ja kättesaadavus saanud eraldi eesmärgiks, mille nimel teaduslaborid töötavad. Robootika märgatav odavnemine toob sõjatööstusesse uusi võimalusi, mida lääne ülereguleeritud ja kiivalt kaitstud kaitsetööstussektor ei tohiks maha magada, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Lääne viimase poolesaja aasta sõjaline ülekaal autoritaarsest idast on olnud suuresti seotud infotehnoloogia arenguga. Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioon demonstreeris seda kõige selgemalt Lahesõjas, mis algas vastuseks Iraagi tungimisele Kuveiti 2. augustil 1990.

17. jaanuaril 1991 sõjaajaloo kõige intensiivsema õhurünnakute kampaaniaga alanud operatsioon Kõrbetorm võis toonaste ja nüüdsete kurjuse telje riikide (Venemaa, Hiina, Iraan, Põhja-Korea) jaoks olla paras õudusunenägu. Statistika räägib iseenda eest. Ühendriikide juhitud koalitsioon kaotas vastase käe läbi 147 võitlejat Iraagi 20 000 (mõnel hinnangul kuni 50 000) vastu. Kaotatud tankide vahekord oli sajakordne: koalitsioonivägede 31 tanki Iraagi armee 3300 vastu.