FOOKUS ⟩ Siseminister Lauri Läänemets: oravate retoorika ja võtted sarnanevad pahatihti EKRE omadega

Lauri Läänemetsa veendumusel on lisatulude leidmine poliitiliste valikute koht. Foto: Mihkel Maripuu

Venemaa on Eestiga juba kaks aastakümmet hübriidsõjas. Ukrainas sai alguse seal juba üheksa aastat kestnud sõja verisem faas. Eesti siseminister annab aga elanikkonnakaitse valdkonnas endiselt häguseid vastuseid.

Eestit on viimase kuu jooksul tabanud mitmesugused hübriidrünnakud. Mida nende korraldajad taotlevad?

Hübriidrünnakutega sihitakse meie turvatunnet. Oktoobri keskpaigas aset leidnud koolidele suunatud pommiähvarduste masspostitus oli selgelt hübriidrünnak. Samamoodi on mõnda aega ägenenud küberründed, aga ka rändesurve Balti piiridele, välisühenduste lõhkumine… Seda kõike tehakse turvatunde lõhkumiseks ja ka selleks, et riiki nõrgestada, elanike silmis riigi institutsioonide usaldusväärsust küsimuse alla seada.

Miks läks nii, et Eesti elanik pidi Eesti ja Rootsi vahelise sidekaabli rikkest Hiiumaa juures teada saama Rootsi rahvastikukaitseministrilt? Valitsus ju teadis seda ligi nädal enne seda, kui rootslased info avalikustasid!?

See on rohkem küsimus riigikantseleile. Mõnikord ongi sidekaablite puhul keeruline tuvastada, kas rike esines vees või maal. See võtab aega.

Kas võib öelda, et Kaja Kallase otsus ametis jätkata on pretsedent, millel on pikemad mõjud Eesti valitsemiskultuurile?

Esiteks kujundab valitsemiskultuuri parlamendimatemaatika, mis täna ütleb meile üheselt, et Reformierakonnata valitsusi ei moodustata. Teiseks, kui Eesti viimaste aastate valitsemiskultuurist rääkida, hakkas seal pretsedente looma juba EKRE kaasamine valitsusse. Väärtuste mõttes Reformierakond vastandub EKRE-le, kuid võtete ja retoorika mõttes on neil pahatihti teatav sarnasus.

Millal teile ajakirjanduses viimati liiga tehti?

Kui sotsid rääkisid aasta tagasi riigikaitsemaksust, siis naerdi meid välja, nüüd aga räägivad ka teised erakonnad julgeolekumaksust. Ja kui oli valimisdebatt, siis sotsid hoiatasid korduvalt, et me ei saa riigi tulevikku ehitada soovmõtlemise ja laenude peale – maksumuudatused on möödapääsmatud. Miljardikärped pole lihtsalt realistlikud. Keegi ei tahtnud enne valimisi neist teemadest rääkida ning pärast valimisi avastasime kõik end justkui täiesti ootamatult tänases olukorras.