/nginx/o/2023/10/25/15679118t1h94d0.jpg)
/nginx/o/2023/10/25/15679127t1h154d.jpg)
- Põhjast lõunasse kulgev siht on muutunud kolmemõõtmeliseks.
- Trassikoridorile saaks liigutada planeeritavad maanteed.
- Tänase Edelaraudtee asukohast paremat on raske leida.
Rail Balticu jaoks planeeritud trassikoridori saaks teha maanteed, nõnda ei läheks seni kulutatud raha ja töötunnid täielikult raisku, soovitab Saku abivallavanem Tanel Ots.
Viimasel ajal on Rail Balticu (RB) teemal ilmunud mitu väga head artiklit, kus muu hulgas on jõutud tõdemuseni, et projekti peatamisel tuleb senikulutatud raha ja inimtunnid korstnasse kirjutada.
Ühe kohaliku omavalitsuse planeeringute eest vastutajana näen, et seni tehtu ei läheks RB ehituse lõpetamisel kaugeltki raisku. Lõviosa leiaks hea rakenduse nii transiitliikluse kui ka kohaliku taristu osana.
Esiteks on täiesti omaette väärtus RB tarbeks broneeritud koridor, mille loomisega on tegeldud terve kümnendi vältel. Maade omandamised, ümberkruntimised ja kohalikele põhjustatud valu – kiiresti täituvas Põhja-Eestis ei ole selliseid aknaid varsti enam võimalik raiuda. Seal ei pea küll hakkama sõitma 19. sajandi majandusmootoriks saanud rong, kuid ka tulevaste ja praegu veel teadmata transpordiliikide jaoks on koridori vaja.
Mitmed valminud eritasandilised ristmikudki ei pea olema lihtsalt raisatud raha – koridor on muutunud kolmemõõtmeliseks.
Teiseks. Mitmed valminud ja ehitamisel olevad eritasandilised ristmikudki ei ole raisatud raha – koridor on muutunud kolmemõõtmeliseks.
Kui süveneda projekteeritud ja juba ehitatud sildade joonistesse ning võrrelda neid neljarajaliste maanteeviaduktide mõõtmetega, siis mitme alt võiks esimese klassi maantee läbi mahtuda ja paaril jääks ruumi ülegi. Mõni ökodukt ja sild vajaks kohendamist, viaduktidele tuleks lisada mahasõidurambid.
Trass ei läheks sugugi raisku
Kas meil on piirkonda vaja täiendavat autoteed? Riik ütleb, et jah. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringutes broneeritakse neljarajalise Viljandi maantee ehk Tallinna-Rapla-Türi maantee jaoks uut koridori. Suures pildis võib öelda, et nii Tallinna kui ka Rapla lähistel planeeritakse panna rong ja autod lähestikku liikuma, tekitades ometi kaks barjääri, kummalgi omad viaduktid. Siis Luige ja Kohila vahelises lõigus lähevad teed kaarega teineteisest kilomeetrite kaugusele lahku, et Kohilas taas kokku saada.
Meile eeskujuks olevates riikides ehitatakse sellised suure barjääriefektiga rajatised kokku, eriti kui need kulgevad samade punktide vahel. Üks sild või ökodukt ületab korraga mõlemad joonobjektid.
Luige ja Kohila vahelisel lõigul ongi kiirtee pisut kohatu, sest seal ei ela inimesi, trass on pandud kulgema metsade rüpes ja riivama kaitseala. Samas kui RB trass kulgeb kiirtee jaoks ideaalses asukohas – Luige ja Kohila vahel ning tegelikult kuni Raplani kõigist asulatest keskmiselt kilomeetrise mahasõidutee kaugusel.
Teen ettepaneku planeerida tulevane esimese klassi maantee Kangru ja Rapla vahel RB trassiga kokku, või kui raudteeprojekt katki jääb, siis selle asemele.
Rõhutan, RB koridor on juba olemas, suure valuga ja tuhandete inimtundidega kaardile saanud, laiust on sel 350 meetrit ehk mitme tee jagu. Milleks alustada sama protsessi vaid mõne kilomeetri kaugusel paralleelselt Viljandi maantee esimese klassi maanteeks muutmisega ja panna veel üks barjäär Eestimaad poolitama?
Rong liikugu seal, kus elavad inimesed
Just eelnimetatud põhjusel ei sobi RB trass kohaliku reisirongiliikluse jaoks, mida sinna praegu planeeritakse, sest jääb enamiku asulate jalgsiliikumise ulatusest välja. Nii võib ennustada raudtee rajamise ideele vastupidist arengut – sealsetele inimestele harjumuspärasest ja keskkonnasõbralikust rööbastranspordist loobumist ning selle asemel bussi või auto eelistamist. Perel pole otstarbekas omada mitut autot, et need kõik eri aegadel mõne kilomeetrise sõidu kaugusel terveks päevaks raudteeparklasse jätta.
Rail Balticu koridor on juba olemas, suure valuga ja tuhandete inimtundidega kaardile saanud.
Raudtee peab kulgema seal, kus elavad inimesed. Tänase Edelaraudtee asukohast paremat on raske leida, sest kõik siinsed asulad on eluõiguse saanud raudteeküladena, kaasa arvatud Saku, Kiisa, Kohila ja Rapla. Kui pealinnast planeeritakse Pärnusse või kaugemale liikuvat raudteed ning soovitakse arvestada ka kohalike peatustega, siis peaks see kulgema läbi nende asulate.
Kui RB peaks siiski realiseeruma, siis on mõistlik kohalikul rongil pealinnast Raplani liikuda Edelaraudtee koridoris ning lasta kauba- ja kiirrongidel liikuda asulatest mööda kulgevat uut teed pidi. Raplast Pärnu poole saavad need liikuda samadel rööbastel. RB-le kulutatud inimtöötunnid ja raha jääks nõnda igal juhul parema liikuvuse tagamiseks kasutusse.