Krista-Maria Alas ⟩ Fossiilkütustest loobumise tee kisub käänuliseks

Krista-Maria Alas, Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Foto: Erakogu

Juba seitse aastat tagasi ületasid investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse fossiilkütuseid. Siiski on see karjuvas vastuolus olukorraga, kus fossiilkütuste tarbimine ja sellest tulenev kasvuhoonegaaside heide on pidevalt kasvanud ja kasvamas, kirjutab Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas.

Viimase paari aasta ekstreemsed ilmastikuolud on toonud muutuvad ilmastiku- ja klimaatilised tingimused tugevalt avalikkuse teadvusse. Teaduslik konsensus rõhutab, et 2022. aasta suve põuad üle kogu Euroopa, möödunud suve põrgukuumus Lõuna-Euroopas ning sellele järgnenud rekordilised ja hävitavate tagajärgedega vihmavalingud Vahemere-äärsetes maades on soojeneva kliima üks traagilisi tagajärgi. Kui alarmeerivad hääled üle kogu maailma kutsuvad kiirkorras rahvast üles rohepöörde barrikaadidele, siis unustavad nad ära mündi teise külje. Selle, et fossiilkütuste tarbimise ennaktempos lõpetamine ei ole tänases sotsiaalmajanduslikus kliimas lihtsalt reaalne.

Alates tööstusrevolutsioonist on paika pidanud tõsiasi, et majanduse arendamine on energiamahukas. Iga uue elamispinna ehitamine vajab materjale, mille tootmiseks ja ehitusplatsile viimiseks on vaja energiat, iga internetipoest tellitud vidina tootmiseks ning kliendile laevatamiseks-lennutamiseks on vaja samuti energiat. Kurb tõsiasi on see, et tõusev elatustase tegelikult tõstab hoopis tarbimise süsinikujalajälge – reisitakse kaugemale, ostetakse suuremaid, uuemaid ja võimsamaid masinaid ja tehnikat.