MARTIN MÖLDER ⟩ Kust tuli suurem osalus riigikogu märtsivalimistel?

Riigikogu valimiste hääletussedelite ülelugemine Tallinnas Sõle Spordikeskuses. Foto: Madis Veltman

2023. aasta riigikogu valimised erinesid eelmistest märkimisväärselt: valimisnimekirjas oli 80 000 inimest rohkem ja valimas käis 50 000 inimest rohkem. Politoloog Martin Mölder analüüsib, kes olid need uued valijad.

Poliitiliselt pingelises ja lõhestunud ühiskonnas taanduvad palju asjad usule ja usaldusele (või selle puudumisele), kuigi hästi toimivas demokraatias võib-olla päris nii ei peaks olema. Eriti puudutab see valimisi.

Valimistulemusi ei tohiks kunagi lihtsalt uskuda, siin peab alati olema võimalus tõestada ja kontrollida. Võimalus aru saada. Ning seoses valimistega puudutab see usalduse küsimus veel eriti elektroonilist hääletamist. Eesti valijaskonna valdav enamik usaldab elektroonilist hääletamist ja just seetõttu on see meil nii laialdaselt kasutatud osalemisviis. Nende kõrval on aga üks märkimisväärne vähemus, kes on elektroonilise hääletamise suhtes äärmiselt kriitiline. Olenemata hoiakust on aga mõlemal juhul tegemist usuküsimusega. Nii usaldajatel kui ka mitteusaldajatel üldiselt puudub tehniline võimekus ja ligipääs selleks, et oma hoiakutele otseselt kinnitust leida, isegi kui nad seda peaksid tahtma.