MIHKEL SOLVAK, PIRET EHIN ⟩ Usaldus e-valimiste vastu on langenud ja politiseeritud

Soovi korral saab e-häält muuta eelhääletamise ajal uuesti. Foto: Mihkel Maripuu

Valimistevaheline periood on hea aeg selleks, et leida seadusandlikud ja tehnoloogilised lahendused, mis tagaks, et usaldus e-valimiste vastu püsiks piisaval tasemel nii valimiste võitjate kui kaotajate hulgas, kirjutavad Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak ja Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Piret Ehin.

Viimatiste riigikogu valimiste järel tõusis uuesti teravalt fookusesse e-hääletamine nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. E-hääletanud moodustasid esmakordselt enam kui 50 protsenti kõikidest valimas käinutest – seega on meil nüüd rohkem e-valijaid kui paberil valijaid.

Valimiste kohta esitati mitmeid kaebusi ning e-valimiste tulemust püüti kahtluse alla seada. Riigikohus andis veel kord seadusandjale märku vajadusest e-valimiste korraldus seaduse tasemel täpsemalt reguleerida ning seda hetkel ka tehakse. Hoolimata e-hääletamise populaarsusest kerkisid emotsioonid selle ümber kõrgemale kui kunagi varem, sh aastatel 2013–2015, mil Keskerakond vedas häälekat e-valimiste vastast kampaaniat.