Fookus ⟩ Inimesed kipuvad börsil rumalusi tegema

Maaklerid New Yorgi börsi kauplemispõrandal. Foto: Michael M. Santiago/GETTY IMAGES NORTH AMERICA/Getty Images via AFP/Scanpix

Börsil tegutsedes tuleb kehtestada endale reeglid, mis hoiaks ära inimpsühholoogiale omased valesammud, kirjutab arvamustoimetaja Erik Aru.

Mullu vaatas investeerimispank Morgan Stanley erinevate rahapaigutamisviiside tootlust eelnenud 20 aasta vältel ja seadis need ritta. Tuli välja, et vahemikus 2002–2021 teenis kõige rohkem ehk 11,2 protsenti aastas tagasi kinnisvarafondidesse paigutatud rahalt. Teisel kohal oli 10 protsendiga tärkavate turgude aktsiate ja kolmandal 9,5 protsendiga poolt tuhandet USA suuremat ettevõtet koondava indeksi S&P 500 tootlus.

Kusagilt selle graafiku tagumisest otsast leiame õnnetu tegelase nimega «keskmine investor», kelle rahapaigutused tõid aastas tagasi vaid hädised 3,6 protsenti. Seda on küll veidi enam kui USA tolle perioodi inflatsioon, mis oli 2,2 protsenti, aga mitte oluliselt. Eesti investorite sarnast keskmist pole küll kuskilt võtta, kuid tõenäoliselt on see omajagu suurem – oleks päris halb, kui poleks, sest meil on ka inflatsioon omajagu kiirem, vaadeldaval perioodil keskeltläbi kolm protsenti.