ILMAR RAAG ⟩ Sõja algus tooks Eestis kaasa suurema šoki kui mullu Ukrainas

Kangelaste leinamine avalikus ruumis on oluline ka ühiskonna vaimse toetuse hoidmiseks. Ukraina valitsus langenute arvu ei avalda, aga kohalikul tasandil saab see ikkagi nähtavaks, muuhulgas surnuaedadesse lisanduvate haudade näol. Foto: Erik Prozes

Praeguseks on selge, et Ukraina sõda ei võideta rindel, vaid tagalas, ning et Venemaa peamine sihtmärk on Ukraina ühiskond ja lääne toetus Ukrainale. Just seepärast on oluline rääkida konkreetselt ja otsekoheselt asjadest, mida rahu ajal pühitseme, aga väga otseselt ei mõtesta – rahva kaitsetahtest ja võitlejate võitlustahtest.

Selle kohta, kuidas kulges sõda Ukraina jaoks esimesel kahel kuul, räägitakse kaht erinevat lugu. Arvestades Ukraina mobilisatsioonireservi suurust võiks Ukraina armee olla olemasolevast viis korda suurem. Hetkel on armee suurus umbes üks miljon, inimressursi poolest võiks teoreetiliselt olla viis miljonit.

Esimese mobilisatsiooniga läinud aasta alguses üritati saada kokku miljonilist armeed, saadi kätte umbes seitsesada tuhat, mis oli mõneks ajaks lagi. Vägi kasvas, aga vaikselt. Seega Ukraina mobilisatsioon ei õnnestunud päris loodetud kujul. See on normaalne. Kui vaadata tulemusi teistest riikides ja teistes sõdades, siis sajaprotsendiliselt õnnestub mobilisatsioon üleüldse üliharva.