MEELIS OIDSALU «Ussisõnad» tõid esile kaitseväe sõltuvuse kohalike elanike toest (4)

Meelis Oidsalu
, Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja
Copy
Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu.
Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Kermo Benrot

Kaitsevägi ja kaitseliit said hakkama väikestviisi imega ning tõid poolteise aastaga tänavale 8000 uut võitlejat. «Ussisõnade» õppuse järel võib öelda, et Eesti sõjalisele kaitsele on kolmas käik sisse lülitatud. Nüüd on aeg rääkida elanikkonna toetuse organiseerimisest sadadele uutele asumikaitse üksustele, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Homme algab Eestis sõda. See lause kõlab ju hirmutavalt? Ei tohiks, sest riigikaitse peaks ühe äärmuslikku sõjalist agressiivsust üles näidanud autokraatliku riigi naabruses olema üles ehitatud teadmises, et oleme valmis ka selleks, kui sõda algabki homme. Kohese valmiduse vajadust on rõhutanud korduvalt kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, kes pärast 24. veebruari 2022 ütles, et ta ei usu enam heidutusse, vaid ainult tegelikku sõjalisse kaitsesse.

Äsja lõppenud kaitseväe «Ussisõnade» maakaitseõppus on tõend sellest, et kindral Heremi jutt ei jäänud sõnakõlksuks. Eesti riigikaitses on toimunud reaalne käiguvahetus. Piltlikult väljendudes – kui eelmise aasta alguses pandi valitsuse otsustega Eesti sõjalisele kaitsele «teine käik» sisse, siis pärast «Ussisõnu» võib juba öelda, et sõidame «kolmandaga». Maanteele sõitma veel ei lähe, aga linnavahel 30 km/h alas» võib juba ukerdada küll.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles