Ukraina sõda on pannud kõik Venemaa piiririigid mõtlema, mis nende majanduse ja rahandusega sõja puhkedes juhtub ning kuidas esmasest šokist võimalikult kiiresti taanduda. Vene agressioon on kõige halva kõrval kaasa toonud Ukraina elanike ettevõtlikkuse kasvu, jätkuvalt planeeritakse rohepööret ning viiakse läbi maareformi. Ukraina on majanduse juhtimisega sõjas hästi hakkama saanud, kirjutab olukorda analüüsinud Eesti Panga osakonnajuhataja Peeter Luikmel.

Mullu veebruaris, mil algas Euroopas suurim sõjaline agressioon pärast teist maailmasõda, lülitus Ukraina majanduse juhtimine kriisirežiimi. Keskpank tegutses kiiresti ja otsustavalt: kapitali väljavool peatati, grivna vahetuskurss fikseeriti ning tagati pankade tegevuse jätkumine sõjale vaatamata. Sõjaga kaasnes tulude järsk langus, tööjõu väljavool ning tugevad taristukahjustused. Välisabi saamise ja efektiivse kasutamise võimekust varjutas asjaolu, et Ukraina on olnud üks Euroopa kõrgeima korruptsioonitasemega riike.

Majanduslangus oli järsk, mullu kadus kolmandik kogutoodangust. Majandusaktiivsus langes kümne aasta tagusele tasemele, riigi kulud aga kasvasid nii kaitse- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Oluline roll riigi rahanduses on välisabil. Eelmisel nädalal Ülemraadale esitatud järgmise aasta eelarves kohaselt tugineb Ukraina ligikaudu 47 protsendi ulatuses välislaenudele ja -abile. Suurimad toetajad on Ühendriigid, Euroopa Liidu riigid, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pisut kosunud majanduse tuules prognoositakse maksulaekumiste parandamist enam kui veerandi võrra. Mõnevõrra kergitab riigi tulusid ka oodatav viieprotsendine majanduskasv ning inflatsioonist kerkinud maksubaas.

Kommentaarid (2)
Copy