KRISTINA MERING ⟩ Tööstuslik loomapiinamine pole ainus viis liha, piima ja muna tootmiseks

Eesti puurikanala 2023. Vigastused ja sulgede puudumine on puurikanalates igapäevane nähtus. Linnud ravi ei saa. Talitaja roll on kümnete tuhandete lindude hulgast iga päev laibad kokku koguda. Foto: Nähtamatud Loomad

Eesti inimene sööb liha rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, rohkem, kui on tervislik, ning samuti läheb talle korda loomade heaolu. Seaduste abil saab kiirendada üleminekut kvantiteedilt kvaliteedile, millest võidaksid kõik, selgitab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht Kristina Mering.

Eesti inimene sööb liha rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, rohkem, kui on tervislik, ning samuti läheb talle korda loomade heaolu. Seaduste abil saab kiirendada üleminekut kvantiteedilt kvaliteedile, millest võidaksid kõik.

Teadlik tarbimine on üks ajastu võtmeteemadest. Energia ja tooraine rohelisusest mitmesuguste tervislikkusenäitajateni ning ühe viimase näitena kodanikualgatusena sündinud kleebised, mis tähistavad tootjaid, kes ikka veel tegutsevad Venemaal. Üks suur valdkond selles teemas on loomakasvatustööstuse toodang ning meie toidulauda arvesse võttes kõik loomset päritolu tooted, mille jaoks kasvatatakse loomi ja linde. Suur küsimus, mille üle tänapäeva ühiskonnas põhjendatult üha rohkem arutatakse, on see, kuidas ja millistes tingimustes peame neid loomi ja linde, kellelt pärinevaid tooteid tarbime.