FOOKUS ⟩ Balti riigid satuvad sõja korral ajahätta

Balti piirialad näevad kohati välja, nagu need olekski vormitud piiri võimalikult sujuvaks ületamiseks. Venemaa Kaliningradi enklaavi, Leedu ja Poola piiride ristumispunkt. Foto: Janek Skarżyński/AFP/Scanpix

NATO üleminek Eesti, Läti ja Leedu kaitsel tõkestusheidutusele muudab Balti kaitse küsimuse NATO jaoks senisest veelgi ajatundlikumaks, probleemi võimendab meie maasiilu geograafiline kitsus. Neid väljakutseid on võimalik rahuaegsete ettevalmistustega lahendada. Toimetaja Meelis Oidsalu analüüsib olukorda ja Eesti ees seisvaid valikuid.

Sõjaolukorras oleks vajalikus mahus tõkestustaristu ehitamine ehitajatele ohtlik ja koormaks liialt kaitseväge, need ettevalmistused ja vajalikud investeeringud tuleks kogu Balti idapiiri ulatuses rahu ajal ära teha. Raha selleks võib osaliselt saada NATO julgeolekuinvesteeringute programmist NSIP. Kui Venemaa asus Ukrainas selle aasta alguses rinnetel kaitsevööndeid rajama, tehti nende üle nalja. Madaltehnoloogiliste lahenduste kasutamine ongi väheprestiižne ja arhailisena mõjuv tegevus.