ERIK PUURA ⟩ Eesti ja Euroopa kliimaneutraalsus ei päästa maailma

Kogu maa ja masinapargi jätkuv elektrifitseerimine nõuab tohutul hulgal eri metalle. Liitiumikaevandus on üks suur ja mürgine elutu väli. Foto: Rodrigo Abd/AP/Scanpix

Eesti ja Euroopa panus maailma päästmisse võiks olla märkimisväärselt suurem kui ainult püüdlus kliimaneutraalsuse poole, sellele aitavad kaasa tugev majandus, teadus- ja tehnoloogiainvesteeringud ning sobilike lahenduste ülekandmine arenguriikidesse. Kui tahame oma tarkade ideede ja tehniliste lahendustega maailma tulevikku mõjutada, aga me enda nägu on tahmane, siis ei võta keegi meid tõsiselt, rõhutab TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura.

Inimkonna probleemiks ei ole see, kas uskuda kliimamuutuste teemal teadlasi või mitte. Suured inimrühmad ootavad oma juhtidelt, et nende heaolu järjepidevalt kasvaks. Heaolu kasvuks aga on senises tavapärases arengumudelis vaja kasutada järjest rohkem energiat ning kõige lihtlabasem keemiline reaktsioon – orgaaniliste ühendite põletamine – on juba aastatuhandeid olnud just see, mille abil peamine osa energiavarustusest tagada.

Lootus, et kogu maailma inimkond loobub heaolu kasvu mudelist ja keskendub kliimateemale, võib tekkida reaalselt alles siis, kui kliimamuutused on tõepoolest kaasa toonud kümneid ja sadu miljoneid inimohvreid. Kuidas teha nii, et seda ei juhtuks?