FOOKUS Kaur Kajak: ministeeriumide struktuurimuutus oli veidi rabe, aga väga vajalik

Meelis Oidsalu
, Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja
Copy
Rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak lõi viis nädalat tagasi kaasa seminari «Riigivalitsemise senised suunad ja uued väljakutsed» paneeldiskussioonis.
Rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak lõi viis nädalat tagasi kaasa seminari «Riigivalitsemise senised suunad ja uued väljakutsed» paneeldiskussioonis. Foto: Madis Veltman

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak (48) räägib, miks kevadel valminud riigireformi analüüsis pole juttu viimasel ajal palju kõneainet tekitanud «personaalsest riigist» või «nulleelarvest» ning kas riigi teenuste arendamisel tuntakse huvi ka elanike rahulolu vastu.

Riigireformi kohta räägitakse enamasti nuriseval toonil. Tasakaalustatuse huvides – palun nimetage mõned viimase kümnendi riigireformi vaieldamatud edulood.

Kõige käegakatsutavam tulemus on olnud 2017. aasta haldusreformil. Enne oli 213, nüüd on 79 omavalitsust. Sellel oli märkimisväärne mõju kohalike omavalitsuse teenustele. Eelmisel sügisel tuli välja haldusreformi seireraport, soovitan seda lugeda. Rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on võrdlevalt mõõdetud ja seal on näha, mis on paranenud ja mis mitte.

Teiseks tooksin välja riigiasutuste konsolideerimise. Meil on väike riik ja väikesed ametkonnad, mistõttu on asutuste ühendamine olnud möödapääsmatu. Asutus, mille suurus on 20–30 inimest, on haavatav, sest ühe inimese liikumine võib mõjutada kogu asutust. Pealegi on väikesed asutused suhteliselt kõrgete ülalpidamiskuludega. Ühendamistel on tehtud ka vigu, kuid kõik ühendasutused (politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, haridus- ja noorteamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, transpordiamet) on liitmist igati õigustanud.

Kolmanda eduloona tooksin välja riigi tugiteenuste (raamatupidamine, personali- ja palgaarvestus ning riigihanked) konsolideerimise. Marek Helm tookordse rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina vedas väga strateegiliselt kogu protsessi. Ta käis koos riigi pearaamatupidaja ja veel ühe nõunikuga riigiasutustes n-ö tuuril ning oli oma ettevalmistuses põhjalik – oli teada, kes millele vastab, et kohe oleks vastused ja argumendid ja plaan olemas. Süstemaatiline lähenemine. Ja müügitöö oli hea!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles