Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak (48) räägib, miks kevadel valminud riigireformi analüüsis pole juttu viimasel ajal palju kõneainet tekitanud «personaalsest riigist» või «nulleelarvest» ning kas riigi teenuste arendamisel tuntakse huvi ka elanike rahulolu vastu.
FOOKUS ⟩ Kaur Kajak: ministeeriumide struktuurimuutus oli veidi rabe, aga väga vajalik
Riigireformi kohta räägitakse enamasti nuriseval toonil. Tasakaalustatuse huvides – palun nimetage mõned viimase kümnendi riigireformi vaieldamatud edulood.
Kõige käegakatsutavam tulemus on olnud 2017. aasta haldusreformil. Enne oli 213, nüüd on 79 omavalitsust. Sellel oli märkimisväärne mõju kohalike omavalitsuse teenustele. Eelmisel sügisel tuli välja haldusreformi seireraport, soovitan seda lugeda. Rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on võrdlevalt mõõdetud ja seal on näha, mis on paranenud ja mis mitte.
Teiseks tooksin välja riigiasutuste konsolideerimise. Meil on väike riik ja väikesed ametkonnad, mistõttu on asutuste ühendamine olnud möödapääsmatu. Asutus, mille suurus on 20–30 inimest, on haavatav, sest ühe inimese liikumine võib mõjutada kogu asutust. Pealegi on väikesed asutused suhteliselt kõrgete ülalpidamiskuludega. Ühendamistel on tehtud ka vigu, kuid kõik ühendasutused (politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, haridus- ja noorteamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, transpordiamet) on liitmist igati õigustanud.