LIIS KURESOO ⟩ Püsimetsandusest kasvab kasu nii riigile kui omanikule

Innofori majandatavas püsimetsas Vantaas lepiti raietööd eelnevalt kohaliku kogukonnaga kokku. Metsas leiduvate noorte puude rohkus näitab, et püsimetsandus pakub võimaluse metsi ilma lageraieta uuendada. Foto: Liis Kuresoo

Elurikkuse kriisi, kliimamuutuse ja kodumetsade kadumise valguses mõistetakse üha enam, et samamoodi massiliselt metsaalasid järjest lagedaks raiudes enam edasi minna ei saa. Piir tuleb vastu. Ka Euroopa Liidu metsastrateegia toob välja, et lageraie suhtes tuleb olla ettevaatlik. Lahendused on olemas, kinnitab äsja Soome kogemusega tutvumas käinud Eesti delegatsiooni osaline, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Püsimetsandusel on lageraiemajanduse ees olulisi eeliseid ning seda tuleks metsade elurikkuse, süsinikuvaru ja sotsiaalsete funktsioonide hoidmiseks tulevikus palju rohkem kasutada. Meie naaberriigis Soomes on sellest üha enam aru saadud ning seal majandatakse püsimetsana väga erineva suuruse ja liigilise kooslusega metsaalasid – seda nii era- kui ka riigimetsas. Eestis on aga püsimetsanduse tarkus mõneti kängu jäänud ning suurematel aladel tegutsejaid, kellelt õppida, siin ei leidu.

Samuti napib püsivaid näidis- ja katsealasid, kus erinevate raievõtete mõju pika aja jooksul jälgida. Seetõttu läksid Eestimaa Looduse Fondi inimesed koos RMK, Püsimetsaühistu, keskkonnaameti, Hiiumaa valla ja kliimaministeeriumi esindajatega üle lahe Soome, et külastada sealseid püsimetsi.