Fookus ⟩ Hiinast arusaamise võtme annab ajalugu

Hiina keiser Qiánlóng saabub kandetoolis kohtuma Inglise kuninga saadiku Macartneyga. FOTO: Wikimedia Commons Foto: Wikimedia Commons

Hiina on olnud ajalooliselt välismaailmale pea täielikult suletud, seda nii mitme tuhande aasta pikkuse keisrivõimu kui eelmisel sajandil Mao Zedongi valitsemise ajal, kirjutab ettevõtja Priit Martinson.

1793. aasta, Macartney missioon. Suurbritannia kuningas George III saatis krahv Macartney missioonile Hiinasse, kus ta pidi kohtuma Qingi dünastia keiser Qiánlóngiga. Visiidi eesmärk oli Hiinaga läbi rääkida kaubandustingimused ja lähetada Pekingisse saadik. Suurbritannia oli toona maailma liider ja juhtiv sõjaline jõud. Kuningas oli visiidi tarbeks Macartneyle kaasa andnud oma impeeriumi uhkeimad kingitused ja teadussaavutused, nagu kellad, sõjariistad, teleskoobid ja isegi planetaariumi, mille kokkupanemiseks kulus väidetavalt 18 päeva.

Kui keiser lõpuks Macartney vastu võttis, lausus ta, et tal puudub igasugune vajadus ja huvi Briti toodete vastu, ja keeldus ka saadiku lähetamisest. Hiljem kuningale saadetud kirjas lisas Qiánlóng, et saadiku lähetamine ei ole mõeldav, sest siis peaks ta seda lubama ka teistele riikidele, ja toonaste kommete kohaselt ei tohtinud õukonda lubatud välismaalane enam kunagi Hiinast lahkuda. Lisaks pidi ta täielikult üle võtma Hiina kultuuri ja kombed. Hiina jäi välismaailmale suletuks.