Fookus ⟩ Vene majandust ootab pikaldane vindumine

Vene toornafta tanker Clyde Noble kaks kuud tagasi Pakistanis Karachi sadamas. Foto: Rehan Khan/epa/Scanpix

Lääne sanktsioonide mõju Vene majandusele on raske määratleda, kuid ajapikku peaks see kasvama, kirjutab arvamustoimetaja Erik Aru.

Igal juhul on selge, et mõnigi lääne riigi- või ärijuht suutis ülehinnata Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju nende endi majandusele. Nii kartis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz miljonite töökohtade kadumist. Saksa keemiatööstuskontserni BASF tegevjuht Martin Brudermüller aga uskus, et Vene maagaasi kadumine «võib viia Saksa majanduse selle suurimasse kriisi pärast Teise maailmasõja lõppu ja hävitada meie jõukuse».

Londoni majanduskõrgkooli professor Benjamin Moll kirjutas portaalis VoxEU, et kõigest sellest pole seni erilisi märke. Pole küll ju võimalik täpselt teada, milline olnuks majanduse käekäik, kui Vene maagaas voolaks endiselt Euroopasse, kuid selle katkemine ei paistnud näiteks Saksa majanduse reaalses kogutoodangus mingit erilist tagasilööki põhjustavat. Igal juhul mitte midagi sedavõrd apokalüptilist, kui Scholz või Brudermüller rääkisid.