AIMAR VENTSEL ⟩ Regioonide autonoomiapüüdlusi silmas pidades oli Prigožini paika panemine Moskvale ülioluline

Kreml Foto: Alexander Nemenov / AFP / Scanpix.

Venemaa killustumise perioodist 1990ndatel ja Putini valitsusega alguse saanud regioonide tsentraliseerimisest kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Väga paljudel on meelest läinud see, mida Vladimir Putin tegi ühe esimese asjana, kui ta 2000. aasta märtsis ametlikult Venemaa presidendiks valiti. Nimelt alustas ta Venemaa tsentraliseerimisega. Paralleelselt toimus kaks protsessi: esiteks seati sisse föderaalringkonnad, mida juhtisid presidendi eriesindajad ja teiseks hakkas Putin muutma regioonide seadusi ja põhiseadusi. Nimelt, kui Boris Jeltsin 1990ndate alguses Mihhail Gorbatšoviga võimuvõitlust pidas, otsustas ta toetuda regioonidele. Tagamaks Venemaa perifeeria eliidi toetust, tuli ta välja oma kuulsa ettepanekuga «võtke nii palju vabadust, kui saate». See oli murranguline aeg, jäik ja hierarhiline nõukogude süsteem kärises igast nurgast ja kõikjalt paistsid uued võimalused.

Regioonidele ei pidanud seda kolm korda ütlema (dokumenteeritult kordas Jeltsin oma ütlust kaks korda). Tagajärjeks oli, et Venemaa koosseisus olnud autonoomsed nõukogude sotsialistlikud vabariigid ehk ANSVd kuulutasid ennast suveräänseteks vabariikideks (mis on omaette oksüümoron, sest suveräänsus tähendab rahvusvahelises õiguses iseseisvust). Ka igasugused oblastid ja autonoomsed kraid hakkasid oma autonoomiat laiendama.