RIHO VÄSTRIK, JAANUS TERASMAA ⟩ Rohepööre tungib ka filmitööstusse

Uus-Meremaa on oma maalilise looduse tõttu väga hinnatud võttepaik, kuid see on muust maailmast väga kaugel ja seega on iga seal filmitud teose taga väga palju lennutunde. Menuka triloogia «Kääbik» eelarve oli umbes 700–740 miljonit dollarit. Igal kulutusel on ökoloogiline jalajälg. foto: Sonja Fischer/Wikimedia Commons Foto: Sonja Fischer/Wikimedia Commons

Tallinna Ülikooli tudengid aitasid välja töötada «Rohelise filmitootmise mudeli», mis aitab filmitööstusel muutuda rohelisemaks ning tõsta konkurentsivõimet maailmas, kus keskkonnasäästlikkusel on üha suurem roll ka rahastusotsustes, kirjutavad Tallinna Ülikooli professorid Riho Västrik ja Jaanus Terasmaa.

Ühe korraliku kassahiti tootmisel tekib sadu tonne prügi ja eraldatakse üle 3300 tonni süsihappegaasi, mis võrdub seitsme miljoni kilomeetrise autoretkega. Sellise koguse CO₂ sidumiseks tuleks istutada üle 1700 hektari metsa. Tavalised suurfilmid tekitavad üle 1000 tonni CO₂, väiksemad filmid aga 400–700 tonni. Sarjade tootmine ei ole kuidagi keskkonnasõbralikum – ühe tunnise osa mõju on 77 tonni CO₂.

Enam kui pool heitkogustest on seotud transpordiga, millest 30 protsenti on lennureisid ja 70 protsenti maismaatransport. Ülejäänud osa on seotud energiatarbimisega, sealhulgas elektri- ja gaasivarustusega ning diiselgeneraatoritega, et võttekohtades elektrit toota. Ja see on pelgalt algus – pärast seda algab filmi levitamine, näitamine, voogedastamine...