Hiljuti valmis siseministeeriumil kaitsepolitseiameti ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) personalitoimingute teenistuslik järelevalve. Siseministeeriumi audiitor Tarmo Olgo räägib, miks hoidus ministeerium andmast õiguslikku seisukohta nende kahe ametkonna eripensionidega seotud tegevuse seaduslikkuse kohta, kuigi just see oli järelevalve ametlik eesmärk.
Tarmo Olgo: ettepaneku PPA-le rotatsiooniskeemi kasutamiseks tegi Mikk Marran (2)
Hiljuti tekkis viivitus siseministeeriumi teenistusliku järelevalve aruande avaldamisega. Tulemused pidid avalikuks saama 30. mail, aga ei saanud. Miks aruande avaldamine viibis?
Põhjus oli selles, et me soovisime PPA-le anda võimaluse kahe isiku rotatsioonid välisluureametis (VLA) ära lõpetada. Seda ei saa teha päevapealt. Kuna rotatsioonidega on seotud mitu asutust, siis vajab selline arutelu aega.
Miks oli oluline teha seda enne aruande avaldamist?
Kui meil on kaks sellist rotatsiooni, mille osas me ei saa aru, miks need inimesed PPAsse tööle võeti, kohad loodi, mis eesmärke nad seal täidavad, siis on mõistlik asutuse juhile anda võimalus sellised ametikohad koondada ja rotatsioonid lõpetada. Pärast seda, kui olime pressimaterjali korra ka välja saatnud, siis [PPA eksjuht] Elmar Vaher näitas huvi, et ta tahaks ikkagi ütlusi anda. Kuigi ta tegelikult kinnitas alguses meile suuliselt, et ei soovi ütlusi anda. Hea meelega kuulasime ära, mis on temal sinna juurde lisada.
Miks siseministeeriumi uurimine ei hõlmanud siseministeeriumi rolli selles asjas? On ju ka avalikult küsitud, kas oleksite pidanud varem olukorraga midagi peale hakkama, miks lasti sellel vastasseisul kriminaalasjani areneda?
Siseministeerium sai asjast teada nii, et Elmar Vaher tuli ja informeeris tagantjärele, kui asjad olid ära tehtud – kuskil 2020. aastal arvatavasti – siseministeeriumi kantslerit Lauri Lugnat, et ta on Eerik Heldna tööle võtnud ja kohe tagasi roteerinud sinna asutusse, kus ta enne töötas. Ja et mõned inimesed on veel sarnaselt roteeritud.