Põhjuseid, miks vaenukõne kriminaliseerimise ülesanne on ikka veel Kaja Kallase valitsuste n-ö vaegtööde nimekirjas, tuleb Reformierakonnal otsida omaenda loidusest selle eelnõu vajalikkuse selgitamisel, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.
Tellijale
MEELIS OIDSALU ⟩ Oravate senine lausformalism ei võimalda vaenukõne-eelnõu tõsiselt võtta (1)
Justiitsministri praegusest intervjuustki selgub, et vaenukõne ongi vaja kriminaliseerida ettevaatavalt, tulevaste kuritegude ennetamiseks, et tegemist on preventiivse eelnõuga, mis peaks Venemaad ja selle kohalikke käsilasi heidutama hübriidsõjas nii tavaliste vaenamisoperatsioonide läbiviimise eest. Kalle Laaneti hübriidsõja-argumendi häda on selle hiljutisus ning ka see, et eelnõu seletuskirjast neid põhjendusi ei leia.
Valitsuse põhjendused vaenukõne-eelnõu kehtestamise vajaduseks on olnud seni liiga formalistlikud, et avalikkust veenda. Justiitsministeerium kaotas näo, kui tollane minister Maris Lauri eelmisel kevadel vaenukõne-sätte agressioonisümbolite keelamise eelnõu sappa susserdas.