Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) räägib lahti, millist probleemi abieluvõrdsuse eelnõuga üldse lahendatakse, ning kinnitab ühtlasi, et sellest lahendusest ei sünni omakorda uusi probleeme. Abieluvõrdsuse seadustamisega ei kaasne ministri kinnitusel poliitkorrektset keelesurvet: emad jäävad emadeks, isad isadeks, naised naisteks ja mehed meesteks.
Signe Riisalo: järgmisena tuleks ära lahendada soolise enesemääramise küsimus (100)
Millist probleemi lahendab valitsusliit sooneutraalse perekonnaseaduse eelnõuga?
Minu jaoks on see puhtalt inimõiguste küsimus, ei ole üldse kahtlustki, et me ei saa tegelikult elada võrdsetena riigis, kus ühtedel inimestel on rohkem õigusi kui teistel sama taotluse korral. Me räägime paarisuhtest, inimese vabast valikust oma eraelu korraldada, ja kahtlemata on kõigil see vaba valik olemas. Isegi kooseluseaduse vastuvõtmise järel on rakendusaktide puudumise tõttu jätkunud olukord, kus ühed inimesed saavad oma vaba valikut teostada ja teised mitte.
Abielu on ju tegelikult kahe paarisuhtes oleva inimese vastastikuste tsiviilõiguste ja kohustuste reguleerimine, kaitsmaks osapooli ja ka lapsi selles suhtes, kaitsmaks ka kolmandaid osapooli, näiteks kinnisvaratehingute puhul. Riigikohus on võtnud seisukoha 2019. aastal, et samast soost paaride kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse. Põhiseaduse § 27 näeb ette perekonna kaitse, põhiseaduse tekstis pole seda kaitset seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest.
Kui tegemist on põhiseaduse kaitse küsimustega, siis miks seda menetletakse nagu päevapoliitilist suvaotsust? Ka Reformierakonnas oli ju koalitsioonikõneluste aegu kõhklusi abieluvõrdsuse kehtestamise suhtes, miks kõhklesite ja mis asjaoludel lõpuks ümber mõtlesite?
Kahetsusväärselt tuleb iga seadusemuudatusega mängu poliitika. Ma ei tahaks üldse, et inimeste eraelu ja perekonna teemad oleksid poliitilised, st kus poliitika peaks midagi määrama. Siin oleks kõige parem, kui poliitika jäetaks kõrvale, aga see ei ole realistlik. Kokkuvõttes oli meil valida, kas pikendame veel 2014. aastast alanud pingeid tulevikku või läheme nende riikide teed, kes on otsuse ära teinud ja kus toetus samast soost abiellujate suhtes on hiljem kasvanud.
Kuidas ütleb teiste riikide kogemus, kas pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on avalik arvamus muutunud?