MEELIS OIDSALU ⟩ Lääs alles harjutab Vene ohu hindamist

Tsiviil-militaarsuhete tervisele tuleb kasuks ühiselt kokku lepitud ohuhinnang. Lisaks eliidisisesele ohukommunikatsioonile on seda vaja harjutada ka avalikult. President Kersti Kaljulaid ja kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Foto: Mihkel Maripuu

Lääne eksperdid ja luure panid Ukraina ja Vene sõjalisi võimeid ning ühiskondlikku seisundit hinnates kõvasti mööda. Käimasoleva sõja võitmiseks võib läänel olla vaja oma Venemaa tundmise väide kriitiliselt üle vaadata, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Eesti julgeolekusüsteemis on viimastel aastatel levinud jutt, et «Venemaa ei ründaks kunagi NATOt». Argumentidega sellise «kunagi»-väite toetuseks ollakse kitsid, nii et ka informeeritud isikutel on raske olnud vahet teha, kas see on läbimõeldud ohuprognoos või patriotismipuhang. Eesti riik kulutab igal aastal sadakond miljonit eurot luurele, vastuluurele ja Vene ohu akadeemilisel kujul mõtestamisele, aga ikka veel serveeritakse julgeolekuasutustele seadusega pandud kohustust ohtu prognoosida kui esoteerilist ülesannet, «kristallkuuli» keerutamist.