/nginx/o/2022/01/06/14295667t1hf511.jpg)
/nginx/o/2023/01/24/15096574t1hbd9c.jpg)
- Sotside «riigikaitsemaksu» eest tahetakse katta ka riigieelarve kasvanud toimetulekukulusid.
- Maksupoliitika võiks olla läbipaistev, «riigikaitsemaksu» algatus sellele nõudmisele ei vasta.
- Maksame juba pikemat aega elektriarvetega «kliimamaksu», seda niiviisi nimetamata.
Valimisprogrammides leiab üleskutseid leida riigikaitsele lisarahastust nii välisabi, sisemiste reformide kui ka maksukoormuse kasvatamise teel. Sotsiaaldemokraatide välja pakutud «riigikaitsemaksu» ideel on aga mitu tõsist puudust, leidab toimetaja Meelis Oidsalu.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on kaitsekulu taseme poolest muide kõige ambitsioonikam, soovides 3,5-protsendilist kaitsekulu (millele lisandub 0,5 protsenti elanikkonnakaitsekulu), samas kui teised piirduvad kolme protsendi taseme mainimisega. Tõusvate kaitsekulude, samuti elanikkonna toimetulude katmiseks teevad sotsid aga ettepaneku kehtestada ajutine riigikaitsemaks, «et rahastatud oleks nii kaitsevõime kui ka inimeste igapäevane toimetulek».
Ajutiste sõjamaksude kehtestamine pole ajaloos iseenesest midagi uut, viimati arutas kaitsemaksu kehtestamist Rootsi pankadele 2019. aastal.
Ajutiste sõjamaksude kehtestamine pole ajaloos iseenesest midagi uut, viimati arutas kaitsemaksu kehtestamist pankadele Rootsi 2019. aastal. Pangad pidid plaani järgi loovutama osa oma kasumist sõjalise kaitse arendusteks.
/nginx/o/2023/01/24/15096577t1h1eb2.jpg)
Riigikaitse stigmatiseerimine
Sotsiaaldemokraatide ettepaneku probleem on see, et erakond isegi ei varja, et «riigikaitsemaksu» kehtestamisega soovitakse lahendada ka riigikaitseväliseid toimetuleku küsimusi. Et riigieelarve rikub juba täna tasakaalureegleid ning tulevase valitsuse teiste valdkonna lubadused toovad samuti kaasa ulatuslikku lisakulu, siis on «riigikaitsemaksu» näol tegemist osalise silmamoondusega.
Esiteks, praegune valitsus on mitteametlikult sellise maksu juba kehtestanud, võttes ootamatult krõbeda intressiga laenu, riigilaen aga pole midagi muud kui tulevikku nihutatud, aga siiski juba langetatud maksutõusu otsus. Teiseks ei saaks sellise nimega maksu kehtestamisel Eesti endale tingimata uusi sõjalisi võimeid, pigem rahastataks nende arvelt kaitsekulu kolme protsendi tasemel hoidmise kulusid, mis järgmise riigikogu perioodil kokku on veidi üle 800 miljoni euro.
/nginx/o/2023/01/24/15096575t1h7f03.jpg)
Ühelt poolt on arusaadav, et Euroopas lõõmava sõja tingimustes on riigikaitsevajadustele apelleerimine üks lihtsamaid võimalusi maksutõusu õigustamiseks, teisalt stigmatiseerib «riigikaitsemaksu» loosung kaitsevaldkonda ning hägustab riigi maksupoliitikat. Samavõrd võiks tuleb järgmises valitsuses kindlasti teravnevas maksudebatis tulevat maksutõusu nimetada ka «lastetusmaksust» (mida peretoetuste uus kord sisuliselt on) või «energiamaksuks» (kõik elektrihinna hüvitamise paketid tulevad ju maksumaksja enda taskust). Me maksame juba aastaid oma elektriarvetega krõbedat «kliimamaksu», ilma et seda nii nimetataks.
Rahastusallikaid leidub veel
Üks igati loogiline rahastusallikas on kaitsevaldkonnasiseste säästu- ja tulukohtade otsimine: tõhustamine, riigivara müük, odavama või kasutatud relvastuse ostmine. Selle tööga alustati kaitsevaldkonnas pärast 2008. aasta finantskriisi ja see on halveneva ohuhinnangu tõttu käinud terve eelmise kümnendi, ilmselt käib siiamaani. See iseenesest ei tähenda, et säästukohti kaitsevaldkonnas enam poleks, kuigi need võimalused on piiratud.
Maksupoliitikat võiks eelistatavalt kujundada läbipaistvalt ning elanike kaitse- ja maksutahet survestamata.
Teine rahastusvõimalus on sõjalise välisabi aktiivsem küsimine kas raha, relvastuse või liitlasvõimete Eestisse paigutamise näol. Ka sellest tehakse erakondade valimisplatvormides juttu, ent see on meist kõige vähem sõltuv variant, mistõttu pikaajalise lahendusena see ei tööta. Alati võib koguda ka annetusi mingite relvasüsteemide soetamiseks, ent üldist elatustaseme kriisi arvestades tunduks selline vabatahtlik maksukoormuse kasv ebaõiglane. Ka maksutõusu «ajutisus» on alati kahtlane lugu. Maksutõus olla vältimatu, aga maksupoliitikat võiks eelistatavalt kujundada läbipaistvalt ning elanike kaitse- ja maksutahet survestamata.
/nginx/o/2023/01/24/15096576t1h0adc.jpg)