MAA JA RAHVAS ⟩ Lauri Vahtre: Maakera, mille sees on teine maakera

Lauri Vahtre. Foto: Sander Ilvest

Antti Roosel on õigus, Eesti on tõepoolest nagu Opel Corsa – väljast väike, seest suur. See tähendab, et meie piirkondade vahel valitsevad territooriumi väiksust ja maastiku suhtelist ühetaolisust arvestades päris suured erinevused, kirjutab Fookuse toimetaja Lauri Vahtre. 

Neid erinevusi ei pruugi ­võõras inimene kohe märgata, aga nad on olemas ja on olnud iidamast-aadamast peale. Eesti sisepiirid on aegade jooksul päris kõvasti muutunud – kes usuks, et Vabadussõja Aidu lahing Põltsamaa ja Jõgeva vahel toimus… Viljandimaal? –, kuid samas on nad puhuti olnud ka hämmastavalt püsivad. Meremehed räägivad, et laeva jälg merepinnal võib püsida uskumatult kaua, ja nõnda võib muinasaegne kihelkonna- või maakonnapiir täna edukalt funktsioneerida nt vallapiirina. Enamasti tuleb see meie maastikust. Suuremad soode vööndid on endiselt seal, kuhu nad mandrijää taandumise järel jäid ning küllap jäävadki järgmise jääajani.

Rahvuse tekkeks on vaja mingit ühendavat alget, teab kui kaugele minevikku ulatuvat meie-tunnet, aga samas ka piisavat erinevust, mitmekesisust.