Möödunud nädalal tuli uudis, et Ameerika Ühendriigid saadavad Eestisse püsivalt jalaväekompanii ja HIMARSite üksuse. Leedu sai samal ajal Ühendriikidelt märksa suurema – pataljoni suuruse – püsiva tugevduse. Leedule andis eelise varasem eeltöö, muu hulgas uue harjutusvälja arendamine, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.
Tohutu arengusurve, mille osaliseks kaitsevägi on saanud, ei tähenda mõistagi, et harjutusvälja laiendamise protsess ei peaks olema korraldatud inimlikult ja õiglaselt. Harjutusvälja laiendamise vastu meelt avaldavad inimesed on Eestile sama olulised kui need, kes seda kõigest hoolimata vajalikuks peavad. Regionaalses vaates oleme kollektiivkaitsevalmiduses aga selgelt kaotamas initsiatiivi ja positsiooni.