Metsa ja inimese suhetest on viimasel ajal palju juttu olnud. Seetõttu oleks sobiv – eriti lähenevale talvele vastu vaadates, aga ka Ukrainale mõeldes – meenutada üht selle seose tahku, mis on meie ajalugu saatnud mäletamatutest aegadest saadik, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik.
Metsavendlus kui nähtus tekkis ammu enne selle sõna käibeletulekut. Üldistavalt on tegemist traditsiooniga ennast erinevatel põhjustel pikemat aega kusagil põlismetsades, rabasaartel või ka koobastes varjata. Seda juhtus juba muinasajal, kui tuli otsida pelgupaika (siit «pelgur») rüüsteretkede eest. Sama tehti ka hiljem, sest kesk- ja uusaja sõjad olidki siinmail üldistavalt rüüstesõja iseloomuga.