E, 6.02.2023

MAGNUS PIIRITS, UKU VARBLANE ⟩ Ukraina sõja mõju Eestile ei lõpe koos sõjaga

Ukraina sõja mõju Eestile ei lõpe koos sõjaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Koidula piiripunkti juures ootavad bussid Venemaa poolelt saabuvaid sõjapõgenikke Ukrainast. Fotol on ukraina mees Grigori, kes toimetab põgenikud Varssavisse. Poola on Euroopa riikidest võtnud vastu enim põgenikke – 1,5 miljonit.
Koidula piiripunkti juures ootavad bussid Venemaa poolelt saabuvaid sõjapõgenikke Ukrainast. Fotol on ukraina mees Grigori, kes toimetab põgenikud Varssavisse. Poola on Euroopa riikidest võtnud vastu enim põgenikke – 1,5 miljonit. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Ukraina sõda avaldab Eestile mõju lisaks julgeolekuolukorra muutumisele ka siia saabuvate põgenike ning impordi hinna tõusu kaudu. Eesti peab suutma korraga nii siia jäävaid ukrainlasi lõimida kui ka tegeleda nende tagasipöördumise toetamisega, kirjutavad neid teemasid uurinud Arenguseire Keskuse majandusteadlased Magnus Piirits ja Uku Varblane.

Sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist küll edasi, kuid ei hoia seda ära. Et Eesti rahvastik 2100. aastaks ei kahaneks, on vaja kas suuremat sündimust (rahvastiku pikaajalise kahanemise hoiaks ära näiteks Eestile praegu prognoositust 10 protsenti suurem sündimus) või suuremat sisserännet kogu sajandi jooksul (pikaajaline prognoos arvestab 2400 rände teel lisandunud inimesega aastas, samas kui tegelik netosisseränne Eestis on viimasel seitsmel aastal olnud märksa suurem ehk 4000–5000 inimest aastas).

Märksõnad
Tagasi üles