Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

RELIKA RAJA Taimekaitsevahend pole ilmtingimata loodusliku vaenlane (3)

Ülimalt taimekaitstud importtomatid on kurikuulsad seetõttu, et lähevad ennem idanema kui mädanema.
  • Taimekaitsevahenditest rääkides ei saa keskenduda ainult ohtudele.
  • Taimekaitsevahendeid ei kasutata üksnes põllumajanduses.
  • Rohe-eesmärgid peavad olema põhjalikult läbimõeldud.

Mahepõllumajandus on õige suund, aga taimekaitsevahendite kasutamisel on olulisi põhjusi, mida ei saa käsitlemata jätta, rõhutab maaeluministeeriumi peaspetsialist Relika Raja.

Ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu pööratakse ohtudele, mida taimekaitsevahendid tervikuna või üksikud enamlevinud toimeained võivad põhjustada, jättes sealjuures mainimata nende vältimatu vajalikkuse, korralikult reguleeritud kasutamise ja järelevalve, mittekasutamisega kaasnevad ohud, seire- ja statistikatulemused ning igaühe võimaluse anda panus keskkonna hüvanguks.

Eesmärk on kaitsta taimi

Tihti nimetatakse taimekaitsevahendeid üldistatult pestitsiidideks, arvestamata, et see on oluliselt laiema tähendusega termin. Pestitsiidi mõiste erineb taimekaitsevahendist selle poolest, et pestitsiidide alla liigitatakse ka biotsiidid ehk elusorganisme surmavad kemikaalid, mille peamine kasutusala ei ole taimekaitse. Traditsiooniliselt mõistetakse taimekaitsevahendi all sellist ainet või organismi, mida kasutatakse taime kaitsmiseks taimekahjustajate vastu või taimede kasvu reguleerimiseks. Taimekaitsevahendeid kasutatakse selleks, et kaitsta ressursse põllumajanduslikel aladel ja tagada võimalikult kvaliteetne toodang.

Intensiivpõllumajandus on tõeline ökofašism – üks põld, üks liik, üks söödik! Aga see on tõesti efektiivne.

Kuigi taimekaitsevahendid ja eriti nende väärkasutus võivad kujutada teatud riske inimese tervisele ja keskkonnale, ei ole ilma nendeta toiduga kindlustatuse tagamine (ehk suurtootmine) veel võimalik. Kuna taimekaitsevahendid on kallid, ei kasutata neid ilma mõjuva põhjuseta ehk üldjoontes järgitakse integreeritud taimekaitse meetmeid ning taimekaitsevahendeid kasutatakse paljudel juhtudel viimase abinõuna, et tagada kvaliteetne saak ning põllumajandustootmine oleks ka majanduslikult mõistlik ja jätkusuutlik tegevus.

Kuigi taimekaitsevahendid ja eriti nende väärkasutus võivad kujutada teatud riske inimese tervisele ja keskkonnale, ei ole ilma nendeta toiduga kindlustatuse tagamine veel võimalik.

Taimekaitsevahendid võivad olla nii sünteetilised ehk keemilised kui ka bioloogilised – viimaseid saab kasutada ka mahepõllumajanduses, kuigi nende hinnatase on kõrgem ja toime tihtipeale nõrgem. Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et taimekaitsevahendite koostises tuleks kasutada ainult selliseid aineid, mille puhul on tõendatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning nende korrektne kasutamine ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale. 2009. aastal jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestati ühenduse tegevusraamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ja integreeritud taimekaitse edendamiseks.

Mitte pelgalt põllumajanduses

2021. aastal turustati Eestis 849 tonni taimekaitsevahendeid. Kasutusotstarbe/sihtrühma järgi eristatakse taimekaitsevahendite all peamiselt kolme gruppi: herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide ehk umbrohtude, seenhaiguste ja putukate tõrjevahendeid. Eelmisel aastal turustatud taimekaitsevahenditest moodustasid 68 protsenti umbrohutõrjevahendid, 17 protsenti seenhaiguste tõrjevahendid, 13 protsenti kasvuregulaatorid, 1,9 protsenti putukatõrjevahendid ja molluskitsiidid ning 0,1 protsenti bioloogilised ja mehaanilised taimekaitsevahendid.

Taimekaitsevahendite kasutamise seire Eestis

Eestis reguleerib taimekaitsevahendite kasutamist taimekaitseseadus ning asjakohaste nõuete täitmist kontrollib põllumajandus- ja toiduamet (PTA). Lisaks tehakse taimekaitsevahendite lubatud piirnormide sisalduse kontrollimiseks vee-, mulla- ja toiduseiret.

Senistel seireandmetel on põhjavee olukord Eestis valdavalt heas seisus, üldiste keemiliste näitajatega on probleeme Ida-Virumaal ja maapinnalähedasemates kihtides, samuti nitraaditundlikul alal. Eelmisel aastal üle piirväärtuse tuvastatud taimekaitsevahendi toimeainetest moodustas 65 protsenti (9 proovi) kloridasoon-desfenüül, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine ning mida Eestis enam aastaid ei kasutata.

Muldade seireandmed näitasid, et 2021. aastal olid kõige rohkem levinud fungitsiidide toimeainete jäägid, mis moodustasid kõikidest jääkide leidudest 49,6 protsenti, järgnesid herbitsiidid (27,7%) ja metaboliidid ehk toimeaine laguühendid (20,1%). Kuna proovid võeti põldudelt, kus oli kasutatud taimekaitsevahendeid, oli jääkide tuvastamine etteaimatav. Hindamaks 2021. aastal Eestis kasvatatud toidu vastavust nõuetele võttis PTA proovid Eestis nii tava- kui ka mahetoodetest, millest 97 protsenti vastas nõuetele.

Statistikat uurides tuleb eristada olemasolevaid turustus- ja kasutusandmeid, mida ei saa alati üks ühele põllumajanduses päriselt kasutatuga seostada. Näiteks turustusandmetes, mida kogutakse igal aastal, kajastuvad ka teiste valdkondade (maantee- ja raudteeservade, lennujaamade, golfiväljakute korrashoid, aga ka metsandus, puidutöötlus jt) tarbeks turustatud taimekaitsevahendid just toimeaine koguse alusel. Taimekaitsevahendite kasutusandmeid kogutakse põllumajandustootjatelt viieaastase intervalliga Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2009 järgi, mis käsitleb pestitsiidide statistikat.

Lisaks vähendatud algallikatele kasutusandmete kogumisel ja teistsugusele metoodikale on erinevus ka mõõdetavates näitajates: kasutamise statistika puhul lähtutakse preparaatide kogustest, mis sisaldavad ka lisa- ja lahjendusaineid. Tulenevalt enne nimetatud erisustest ei saa turustamise ja kasutamise statistikat omavahel võrrelda, küll aga annavad mõlemad hea ülevaate eraldiseisvana.

Rohe-eesmärgid olgu läbimõeldud

Avaliku arvamuse tugevneva surve ning taimekaitsevahenditele esitatavate nõuete pideva karmistamise tulemusel vähenes taimekaitseks kasutatavate toimeainete arv Euroopa Liidu turul ainuüksi 2021. aastal umbes 20 võrra (võrdlusena, Eestis oli oktoobris 2021 turule lubatud 126 toimeainet); probleem on, et mitmele neist pole toimivat alternatiivi. Samuti on roheleppe raames loodud «Talust taldrikule» strateegia raames poliitiline ambitsioon vähendada taimekaitsevahendite kasutust poole võrra, aga puudub teadmine, milline võiks olla minimaalne toimeainete kasutus põllumajandusmaa hektari kohta ilma olulise saagikaota ja toidutootmise sektori hääbumiseta.

Kindlasti on mõistlik jätkata liikumist mahetootmise poole, ehkki praegu hakkab kasv mõnevõrra pidurduma.

Eelnev põhjustab hinnatõusu ja teiste toimeainete intensiivsemat kasutust või taimekahjustajate tõrjevõimaluste puudumisel saagikadusid ning mitmel juhul toodangu kvaliteedi halvenemist. Välistatud pole ka otsene ebasoovitav tervisemõju inimestele ja loomadele (näiteks tungaltera), kui tarbitav toodang sisaldab kahjustajaid, mida piirangute tõttu ei ole võimalik enam efektiivselt tõrjuda.

Kindlasti on mõistlik jätkata liikumist mahetootmise poole, ehkki praegu hakkab kasv mõnevõrra pidurduma. Eestis on mahemaa pind viimase 10 aastaga suurenenud üle kahe korra ning 2021. aastal oli see 229 400 hektarit ehk 23 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast ja selle mõju on näha ka kaubanduses (2020. aastal oli Eesti mahetoidu turuosa poolest toidukaupade jaemüügis Euroopas kaheksandal kohal).

Mahetoodete eelistamine on õige suund

Järjest rohkem müüakse mahetoitu suurtes toidupoodides. Valiku mahetooteid leiab nt Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Stockmannist ning kõigi poekettide suurematest poodidest. Poekettidest on suurima kodumaise mahekauba valikuga Rimi oma «Talu toidab» müügialadega. Mahetoiduga kauplevaid spetsialiseerunud poode on ligi 40, neist pool Tallinnas ja Harjumaal. Selliseid poode leidub ka enamikus maakonnakeskustes ja mujal.

Tarbijad võiksid eelistada kodumaist toodangut, eelkõige mahetooteid, et toituda kontrollitud kvaliteetsest toodangust.

Tarbijad võiksid eelistada kodumaist toodangut, eelkõige mahetooteid, et toituda kontrollitud kvaliteetsest toodangust. Samuti aitab kodumaine toodang vähendada CO2 jalajälge, sest selle transporditeekond on lühem. Mida rohkem on aga tootjaid, seda paremini on toodang kättesaadav. Nt koolitoidu pakkumisel on murekoht, et mahetoodangut pole piisavas koguses tellida. Samuti võiksid inimesed võimaluste olemasolul koduaedades iseendale toitu kasvatada, mille käigus ei ole tarvidust kasutada üldse (keemilisi) taimekaitsevahendeid. Koduaedadesse taimede valikul võib kasutada inspiratsiooniks elurikka haljastuse kataloogi.

Kommentaarid (3)
Tagasi üles