ERIK ARU ⟩ Filmikunsti seletamise võimalustest läbi majandusprisma

«Maailmalõpu aeg» võidab tähelepanu oma viimseni lihvitud 1980. aastate pildikeele, ajastutruu kunstnikutöö ja esmaklassilise näitlejaskonnaga. Foto: outnow.ch

Majanduslik külg käib filmikunstist ikka läbi. Realistlikuma kallakuga filmide puhul on see omajagu ehk vältimatugi – rahaasjadest on keeruline päris mööda vaadata, kirjutab toimetaja Erik Aru.

Kaks tänavusel Pimedate Ööde filmifestivalil linastunud filmi, Steven Spielbergi «Fabelmanid» («The Fabelmans») ja James Gray «Maailmalõpu aeg» («Armageddon Time») on mõnes mõttes väga sarnased, samuti aga päris erinevad. Mõlemad on autobiograafilised filmid, nende režissööre ühendab tollase Vene impeeriumi osast Ukrainast pärit juudi päritolu (Gray perekonna algupärane nimi oli Grayevsky või Greyzerstein).

Päris erinev on aga tonaalsus. Kui Spielbergi tegelaste tee kulgeb 1950.–1960. aastatel päikeselise Arizona kaudu päikeselisse Californiasse ja tõusudest-mõõnadest hoolimata ikka optimistlikult Ameerika unistuse poole, siis Gray alter ego elab 1980. aasta New Yorgis, miks on märksa süngem, pimedam ja ohtlikum koht.