P, 4.12.2022

MAA JA RAHVAS ⟩ Lauri Vahtre: Kõrgeimaks võimuks Eestis... 1917 ja 1988

Lauri Vahtre
, Fookuse toimetaja
Lauri Vahtre: Kõrgeimaks võimuks Eestis... 1917 ja 1988
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Fookuse toimetaja Lauri Vahtre.
Fookuse toimetaja Lauri Vahtre. Foto: Tairo Lutter

Eesti NSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsiooni 1988. aastal on korduvalt võrreldud Eestimaa Maapäeva otsusega, mis võeti vastu pea täpselt 61 aastat varem pea täpselt samas kohas, see tähendab 15. novembril (uue kalendri järgi siiski 28. novembril) 1917 Toompea lossis, kirjutab Fookuse toimetaja Lauri Vahtre. 

Mõlemal juhul deklareeriti end kõrgeimaks võimuks Eestis ja mõlemal juhul võib selles näha esimest riigiõiguslikku sammu Vene impeeriumist lahkulöömise teel. Eesti Vabariigis leidus koguni juristide koolkond, kes väitis, et 1917. aasta Maapäeva (ametliku nimega Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu) otsus tähistaski iseseisva riigi sündi. Sest nagu kõrvalloos osutatud – kui ühe territooriumi kõrgeim võim asub kohapeal, siis kuidas või mis mõttes saab see territoorium enam olla teise riigi osa? Tõsi, enamik juriste sellise käsitlusega siiski ei nõustunud ja Eesti Vabariigi sünnipäevaks kinnitati omamoodi kompromissina 24. veebruar, sest mõeldav olnuks ka 23. või 25. veebruar. Kuid see on teine teema.

Kummalgi juhul siiski tegelikku lahkulöömist ja iseseisva riigi moodustamist ei toimunud. Mõlemal juhul oli tegemist deklaratsiooniga, millel vahetu praktiline mõju puudus, küll aga olid vägagi praktilised mõlema tagajärjed. Ent siin jõuame ka kahe deklaratsiooni oluliste erinevuste juurde. Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu suveräänsusotsus aegus mõne aastaga ja kaotas Eesti Vabariigi juriidilises ülesehituses. Maapäeva 1917. aasta otsus püsib seal ühe vundamendikivina seevastu tänase päevani.

Märksõnad
Tagasi üles