MAA JA RAHVAS ⟩ Lauri Vahtre: Kui demograafiline püramiid ümber kukub

Fookuse toimetaja Lauri Vahtre. Foto: Sander Ilvest

Mis on paljulapseline pere, on arusaadav. See on pere, kus on palju lapsi – oma ajastu mõõtkavas, tähendagu see «palju» siis kolme, viit või kümmet. Kuid mis asi on lasteta pere? Minu lapsepõlves sellist asja ei olnudki, mõtiskleb Fookuse toimetaja Lauri Vahtre.

Leidus küll lasteta abielupaare, kellele ei olnud lasteõnne antud ja kellele selle pärast vaikselt kaasa tunti. «Pere loomine» ei tähendanud mitte abiellumist, vaid laste (mitte lapse, vaid just laste) saamist. Pere tähendas ema, isa, lapsi ja enamasti ka mõnd vanavanemat või muud vanemat sugulast, kes aitas ema kodustes töödes ning laste kantseldamisel. Ema käis tööl, teisiti ei tulnud välja.

Nüüd on «peremudel» muutunud, nagu öeldakse. Olgu, nimetame seda nii. Peremudel on muutunud lausa nii tugevalt, et pere loomiseks ei pea kellegagi isegi kokku kolima, rääkimata abiellumisest. Piisab olemas olemisest. Ka üksik inimene, kes ennast ise majandab, on pere – üheliikmeline perekond. Vähemalt riikliku statistika silmis.